Kalaallit Nunaanni nakitsinermik imagdlit il. il. nunamítut pivdlugit Kalâtdlit-nunãnut nalunaerut

Kapitale 1 - Pinekartut

§ 1. Nalunaerúme pinekarput ímersagkat sûtdlũnît ãma suvdlugdlit pisatakartínekartut sûtdlũnît ailarnermik imalũnît siláininarnik siláinaup nakitsineranit angnerussumik nakitsinilingnik imagdlit, imalũnît imerpalassunik ailarnermik siláinaup nakitsineranit angnerussunik nakitsinilingnik imagdlit.

§ 2. Nalunaerúme pinekartunut iláungitdiat:

1. Igarssuit ailaliorfît táuko iluáne ervngup ailarnera imalũnît imek kíssartok pilersínekartardlune kíssarnermit kiagsainertigut, elektricitetíkut imalũnît atomiliornertigut pissumit.
2. Siláinarnut nakigússanut, kusertitausimassunut imalũnît nakitsinek atordlugo arrorsagkanut pôrinekartunut angatdlánekarsínaussunut, tamákunúnga aulajangersagkanut arbejdsministeriep súkutdlũnît aulajangersagainut atassunut, tak. Arbejdsministeriep Kalâtdlit-nunãnut nalunaerutâ 18. april 1972-imêrsok.
3. Maskînat, sôrdlo motorit ingerdlatigissap cylinderip iluane ikuatdlagtarneránit ingerdlatitaussut, maskînat ailarnermit ingerdlatitkartut, maskînat gasimik ingrdlatitaussut, maskînat ailar nermit ingerdlatitaussut, maskînat siláinaup nakitsineranit ingerdlatitaussut, generatorit ingnâtdlagíssap sarfânit ingerdlatitaussut ãmalo taimaingajagtut. táuko pisatait ilumingne angivatdlârtumik nakitsinekarsimagângata.

Stk. 2. Imersagkat nakitsinermik imakartínekartut kamutit motorigdlit agdlagtornekarsimasut ingerdlanerinut, kigaitdlagtarnerinut ãmalo sangussarnerinut kanok ilioriatârsínaunerinutdlũnît ilaussut atatínekángitdlat §§ 9-20 ãma § 22-me aulajangersagkanut nalunaerutekarnigssap, akuerinekarnigssap ãmalo nákutigdlînigssap tungaisigut.

Kapitale 2 - Ilanngussassat nalinginnaasut

§ 3. Imersagkat nakitsinermik imakartínekartut il. il. ajúngitsumik ilusilersornekarsimassugssáuput, sananekarsimassugssáuput, pisatsersornekartugssáuput, ivertínekartugssáuput, misilingnekarsimassugssáuput, aserfatdlatsailinekartugssáuput, pârinekartugssáuput ãma isumangnaitdlisagagssáuput.

Stk. 2. Imersagkat nakitsinermik imakartínekartut il. il. Sananekarsimassugssáuput atortugssanit piúkúnartunit, ajokutausínaussunik kúkunekasanatik ãmalo maligtarissagssat imalũnit najorkutagssat sulinermik nákutigdlîssokarfingmut direktørimit aulajangernekarsimassut imalûnît akuerinekarsimassut maligdiugit nalerkútumik ivssússusekartugssauvdlutik. taimáitok sulinermik nákutigdlîssokarfingmut direktøre maligtarissagssanit imalûnît najorKutagssanit taimaitunit avdláussutigssanik akuerssíssu tekarsínauvok, taimaisiornigssak nalerkútutut ajúngitsututdlo isumakarfiginekarpat.

Stk. 3. Atortugssat atorneKarsimassut imatut nalunaekutsernekarsimásáput atortugssat sũssusiat ãmalo sumit nagguvekarnerat nalorninaitsumik pâsinekarsínauvdlune, sulinermik nákutigdlîssokarfingmut direktøre avdiamik aulajangigakarsimángigpat.

§ 4. Imersagak, nakitsinermik imakartínekartok sunalũnît il. il. nalunaekúrnik ajortúngujaitsumik katajaitsumigdio danskisut agdlagartalingmik pilernekarsimassugssauvok, ãmalo ersserkigssumik sulinermik nákutigdlîssokarfingmut direktørip aulajangigâtut angnertússusilingmik tainekarsimásavdlune nakitsinermik imakartínekartup sũssusia ãmalo kanok îtûnera il. il.

§ 5. Imersagkat nakitsinermik imakartí-nekartut il il. imatut iluarsartũnekarsimavdiutigdio pisatsersugáusáput pissariakartumik angnertússusilingmik salingnekarsínáusavdlutik.

Stk. 2. Imersagkat nakitsinermik imakartínerkartut pilernekarsimásáput angmartartumik (inûp iserfigssânik) imalũnît – iserfiginekarsínáungigpata – misigssuinigssamut angmartartumik pissariakartumik angnertússiisilingmik, taima misigssuinek nãmagtok pisínáusavdlune.

§ 6. Imersagkat nakitsinermik imakartínekartut il. il. imatut suliarinekarsimavdlutigdlo pisatsersugausimásáput ingerdlatsinerme píssutsit isumangnáissusermut pingârutekartut pissariak artumik angnertússusilingmik nákutiginekarsínáusavdlutigdlo nâlagkersornekarsínáusavdlutik.

§ 7. Pisatsersûtit ássigîngitsut ajornángitsumik tikínekarsínáusáput, nalerkútumik káumarsarsimásáput ãmalo pãssutariuminartũsavdlutik inungmut imalũnît inungnut pârinekarnerinik suliaringnigtugssanut.

§ 8. Nakitsinermik imakartune, sulinermik nákutigdlîssokarfingmut direktørip aulajangigâtut angnertússusilingmik, navssâgssáusaok nákutigdlînermut agdiagtuivik direktørip akuerisimassâ. nakitsinermik imakartitap pârinekarneranut akissugssaussup nákutigdlînermut agdlagtuivingmut agdlásavai nakitsinermik imakartitap tungâtigut pisimassut pingârutekartut tamaisa.

Stk. 2. Nakitsinermik imakartínekartut tamaisa ingmíkut pivdlugit pissariaartu nik Perkússutekásaok ingerdlatitauneranut, pârinekarneranut ãmalo aserfatdlatsailinekarneranut túngassunik.

Stk. 3. Pigingnigtup imalũnît atuissup isumagissugssauvâ sulissorinekartut pissariakartumik anguertússusilingmik ilitsersũnekarnigssât.

Kapitale 3 - Nalunaerutearnigssak, akuerssíssutekarnigsak. ãma nákutigdlînek. ingmíkôrtiterinek

§ 9. Nalunaertugssautitaunerme nákutigdlînigssamilo kgdlilînigssak pivdlugo nakitsinermik imakartut gruppe-nut imáitunut 3-nut ingmíkôrtínekarput:

1. ímersagkat nakitsernat iluarsissak (sulinerme nakitsinek siláinaup nakitsineranit angnerussok akuerinekarsínaussok sákortunerpâk) 1 bar-imik akimuissok ãma nakitsinermut iluarsartũnekarnerata bar-íngugkap tauvalo imarissâta literíngugkap inernerata 1000 akimorsimagpássuk.
2. ímersagkat nakitsinermut iluarsartũnekarnerat 1 bar-imit mingneruvdiune imalûnît 1 bar ássigalugo, ãmalo ímersagkat nakitsinermut iluarsartũnekarnerat ãmalo imarissât literingordlugo 1000-imit mingnerugpat imalũnît 1000 ássigigpago aitsâtdle ímersagkat gruppe C-mut ilautínekángigpata.
3. ímersagkat nakitsinermut iluarsartũnekarnerat bar-íngordlugo ãmalo imarissât literingordlugo inernerat 200-mik Kângîsimángigpat.

Gruppe A-mut maligtariissagssat, nakitsinek 1 bar sivnerdluqo. inernerata kisitsisâta 1000 kângersimardlugo.

§ 10. Nakitsinermik imagdlip gruppe A-mut atassup nutâtut, sanarkingnekarnerme kingornatigut imalũnît angnertûmik iluarsáunekarêrnerme kingornatigut atuissugssamut túniúnekarnigssâ Sujorkutdlugo tunissakartok, niorkutekartok imalũnît iluarsaissok pinekartok sulinermut nákutigdlîssokarfingmut nalunaerúmik nagsiússakásaok, navsuiautinik ugpernarsautinigdio maleruagagssiat sulinermik nákuitigdlîssokarfingmut direktørip aulajangigai nâpertordiugi suliaussunik ilavdlugo.

Stk. 2. Nkitsinermik imagdlip ivertínekarnigssâ pivdlugo navsuiautit ersserkingnerussut isumangnaitdlisainermut angnertûmik pingârutekásagângata sulinermik nákutigdlîssokarfingmut direktørip aulajangersínauvâ nalunaerut ila kartínekásassok ivertitsivigssap (torkavigssap, iIusigssap) ãmalo ininik agtûmassakarpat agtûmassaisa titartarnekarnerinik sumut atornekarnerat pivdlugo navuiautinik ilalingnik. ãma píssutsit pivdlugit PiIerssârusiak saniliussut igdluliorfiginekarsimanerat pivdlugo navsuiaiutinik ilalik kîsalo avkusernit uníngaortarfîtdlo nalunaerssornekarfigissât sarkúmiúnekásaok.

Stk. 3. Pigingnigtup imalũnît akissugssautitauvdlune atuisssup isumagissugssauvâ nakitsinermik imakartínekartup atornekalersínane píssusigssamisôrtumik sulinermik nákutigdlîssokarfingmut nalunaerutiginekarnigssâ.

Stk. 4. Nakitsinermik imalingmik avdlángorartunik atornekartarfilingmik pigingnigtup kínuvigingningnek nâpertordlugo sulinermik nákutigdlîssokarfik nalunaerfigísavâ nakitsinermik imakartínekartup sume atornekarneranik.

§ 11. Nakitsinermik imalik gruppe A-mut atassok nutâk, imalũnît sanarkingnekarêrnerme, nûngnekarêrnerme imalũnît angnertûmik iluarsáunekarêrnerme kingornatigut atornekalersínago maligtarissagssat sulinermik nákutigdlîssokarfingmut direktørip aulajangigai nâpertordlugit máko sarkúmiúnekarsimásáput:

1. Nakitsinermik imakartínekartup maligtarissagssat maligdlugit sananekarsimaneranut ãmalo akuerinekarsimaneranut ugpernarsaut,
2. Nakitsinermik imakartínekartup misigssornekarnermine maligtarissagssanut nalerkútunuk pitsáussusekarneranut ugpernarsaut,
3. Nakitsinermik imakartínekartup nãmaginartumik inernilingmik nakitsinermik misilingnekarmaneranut ugpernarsaut. sulinermik nákutigdlîssokarfingmut direktøre avdlamik aulajangigakarsimángigpat nakitsinek misiligut tássáusaok nakitsineK nakitsinerup iluarsartũssap 1,3-mik amerdlisarneratut sákortússusilik.

Stk. 2. Sulinermik nákutigdlîssokarfingmut direktørimit perkússtiginekarsimagpat ãmataok atuinigssamut akuerssíssutekásaok. atuinigssamut akuerssíssut agdlángordlugo sulinermik nákutigdlîssokarfingmit túniúnekásaok ivertínekarfigissâne misigssuerêrnerup kingorntigut.

§ 12. Nakitsinermik imakartínekartut gruppe A-mut atassut pivfigssane aulajangersimassune misigssornekartásáput sulinermik nákutigdlîssokarfingmut direktørip aulajangigâtut angnertússusilingmik. misigssuinerne máko ilautinekásáput:

1. Nakitsinek atordlugo misilînek.
2. Kimerdiûivdlune misigssuinek ãma
3. Misigssuinek, tamatumane nákutiginekásavdlune nakitsinermik imakartínekartok maligtarissagssat túniúnekarsimassut maligdlugit sule iluarsartũnekarsimassok, pisatsersornekarsimassok, aserfatdlatsailinekarsimassok ãmalo pârinekarsimassok.

Stk. 2. Sulinermik nákutigdlîssokarfingmut direktøre avdlamik aulajangigakarsimángigpat nakitsinek atordlugo misilînekásaok kingusingnerpâmik nakitsinek atordlugo misilînerup kingugdliup kingornatigut Káumatisiutit maligdlugit ukiut 12-igssãne, ãmalo kimerdlôrdlugo misigssuinekásavdlune kingusingnerpâniik kimerdlôrdlugo misigssuinerup kingornatigut káumatisiutit maligdlugit ukiut 3-gssãne.

Stk. 3. Ukiut aulajangernekarsimassut atortũsáput ukiune akúnermiliútune nakitsinermik imakartínekartok atornekarsimángíkaluarpatdlũnît.

Stk. 4. Ukiut aulajangernekarsimassut ardlaisa nânerata nalãne nakitsinermik imakartínekartok atorungnaersimassutut nalunaerutiginekarsimagpat misigssuinigssatperkússutiginekartut atorungnaersínekásáput, kisiáne nakitsinermik imakartínekartok atornekalerkísángilak misigssuinerit taima ítut nãmagsinekarêrsimatínagit.

Stk. 5. Nakitsinermik imakartínekartok ukiut 2 sivnerdlugit atornekarsimángigpat sulinermik nákutigdlînermut direktøre. avdlamik aulajangigakarsimángigpat atornekalernigssâ sujorkutdlugo stk. 1 nâpertordlugo misigssornekásaok.

Stk. 6. Nakitsinermik imakartínekartok angnertûmik iluarsarnekardlunilũnit sananekarkigsimagpat atulernekartarikángilak stk. 1. nâpertordlugo misigssornekarêrsimatínane. tamatuma saniatigut sulinermik nákutigdlîssokarfiup, piumassarisínauvâ misigssuinekásassok, misigssuinerit taima ítut nakitsinermik imakartínekartup isumangnáissusia pâsiumavdlugo pissariakartutut, isumakarfiginekarpata.

Stk. 7. Nakitsinermik imakartínekartumik pigingnigtok imalũnît atuissok ilioriausekásaok misigssuinigssat perkússutiginekartut isumangnaitsumik ingerdlánekarnigssãnut pissariakartunik. ãma misigssuinerit ingerdlánekarnigssãnut pissariakartunik ikiuisaok.

§ 13. Misigssuinerit misilîneritdlo perkússutiginekartut perkigârússamik ingerdlánekásáput. tamána pivdlugo maligtarissagssat imalũnît ilitsersûtit suliarinekásáput suilnermik nákutigdlîssokarfingmut direktørimit. misigssuinerit misilîneritdlo autdlarnernekarsimassut tamarmik ima pilertortigissumik suliarinekásáput sanâp pissariakángitsumik unigtisimanekarnera píngitsôrtínekásavdlune.

§ 14. Nakitsinermik imakartínekartok gruppe A-mut atasok ajokutausssumik súnîviginekarsimagpat, sôrdlo ikuatdlangnermik imalũnît kamutinit apornekarnermik, imalũnît pâsinekarsimagpata kupinerit, mángertornernerit imalũnît ajokusînerit avdlat nakitsinermik imakartinekartup isumangnáissusekarneranut súniutekartut, nakitsinermik imakartínekartok atornekarungnáisaok, ãmalo sulinermik nákutigdlîssokarfik ajokusernekarsimanek pivdlugo nalunaerfiginekásaok. ímersagak aitsât atornekalerkigsínauvok sulinermik nákutigdlîssokarfiup akuerssíssutâ pinekarêrpat.

Gruppe B pivdlugo maligtarissagssat. nakitsinek 1 bar-imik kângssũngitsok imalũnit inernermine kisitsisekartok 200 ãma 1000 akornáne.

§ 15. Nalunaerutekarnigssak pivdlugo maleruagagssiat § 10-mítut atortũput.

§ 16. AkuerineKarnigssaK pivdiugo maleruagagssiat § 11-mítut atortũput.

§ 17. Ajokusigaunerit nalunaerutiginekarnigssât pivdlugo maligtarissagssat § 14-imítut atortũput.

Gruppe C pivdlugo maligtarissagssat inernermine kisitsisit 200 inordlugit.

§ 18. Nakitsinermik imakartíflekartut gruppe. C-mut atassut atornekalernigssartik sujorkutdlugo imerpalassunik nakitsinermik misilingnekásáput misilînerme nakitsinek mingnerpâmik iIuarsartũssivdlune nakitsinerup 1,3-riarnera, taimáitok mingnerpârnik bar-it 2, atordlugo, sulinermik nákutigdlîssokarfingmut direktøre avdiamik aulajangigakarsimángigpat.

Gruppe A -C-mut atautsimut maleruagagssiat.

§ 19. Sulinermik nákutigdlîssokarfingmut direktørip atausiákât pivdlugi akulikínerussunik misigssuinigssat piumassarisínauvai píssutsit tamána pissariakartigpássuk taimátaok sulinermik nákutigdlîssokarfingmut direktørip atausiákânut túngassutigut akuerssíssutigisínauvâ pivfigssat tainekarsimassut sivitsornekarnigssât, taimaisiorníkut isumangnáissusek iluakusernekásagpat.

§ 20. Nalunaerutip maleruarnekarnigssânik nákutigdlînek ingerdlánekásaok sulinermik nákutigdlîssokarfingmit. Misigssuinerit, kimerdlûinerit ãma misiligtainerit nalunaerúme perkússutiginekartut ingerdlánekarnigssãnut sulinermik nákutigdlîssokarnermut direktøre pâsisimassakardluartunik avdlanik ikiortigssarsiorsínauvok.

§ 21. Nusigsstunerme pâsinarsisimagpat nakitsinermik imakartínekartok imatut píssusilik atornekáinarnigssâ navianartumik ilakartínekarsorinardlune, tauva sulinermik nákutigdlîssokarfik nakitsinermik imakartitap atornekarnigssânut inerterkutekarsínauvok ajokutit imaũnît amigautit navssârinekarsimassut nutâmik misigssuitnerup kingornatigut ikiorsernekarsimaneránik pâsingningnerup tungânut. suliamik pâsisimassakardluartok akuerinekarsimassok misigssuinerme Isumakarpat nakitsinermik imakartínekartok imatut píssusekartok atornekarnerata nangínarnekarnigssâ naviainartumik ilakarsorinardlune tauva sulinermik nákutigdlîssokarfik nalunaerfiginekásaok, ãmalo nakitsinermik imakartínekartok atornekalertariakángilak sulinermik nákutigdlîssokarfik tamatumúnga akuersserêrsimatínago.

§ 22: Nakitsinermik imakartínekartumik pigingnigtok imalũnît atuissok ilioriusekarsimángigpat § 12, stk. 7 nâpertordlugit piumassarnekartunik, taimáitumigdlo misigssuinigssak nutâk aulajangernekartariakar

Kapitale 4 - Ingmikut akuerssíssutit ãma nãmagigtdliûtit

§ 23. Sulinermik nákutigdlîssokarfingmut direktøre nalunaerúmit avdláussutigssanik akuerssíssutekarsínauvok ímersagkat mikíssusiat, ingmíkut ítumik ilusilersugaunerat, nakitsinikíerat imalũnît nãmáinartumik kíssarnekarnerat píssutigalugit píssutsit tamána nalerkútûtigpássuk ãma igdlersorsínautigpássuk.

Stk. 2. Nakitsinermik imakartínekartut il. il., imakarnertik imalũnît sumut atornekarnertik píssutigalugit angnertûmik ingmíkut navianautekartut tungaisigut sulinermik nákutigdlîssokarfingmut direktøre isumangnaitdlisainigssamut piumassarissanik perkussísinauvok nalunaerutip aulajangersagartaisa saniatigut. tamaturnúnga atatitdlugit direktøre perkússutekarsínauvok ímersagkat § 9, gruppe B-mut ãma C—mut atassut ãma suvdlugdlit nalunaerutiglinekarnigssât, nákutiginekarnigssât ãmalo i ilusilersugaunigssât pivdlugit.

§ 24. Nakitsinermik imakartínekartumik pigingnigtup imalũnît atuissup misigssuinerup inernera nãmaginartíngíkuniuk aulajangînermik nalunaerfiginekarnerme kingornatigut sapâtip akúnere 8 Kângiútínagit aulajangînek sulinermik nákutigdlîssokarfiup direktørianut suliagssángortísínauva.

Stk. 2. Sulinermik nákutigdlîssokarfiup perkussutigissai ãmalo táussuma aulajangînere pinekartup aulajangînermik nalunaerfiginekarnerata kingornatigut taimá taok sapâtip akúnere 8 Kângiútínagit sulinermik nákutigdlîssokarfingme direktørimut suliagssîssutiginekarsínáuput.

Stk. 3. Direktørip aulajangînere arbejdsministenmt suliagssángortínekarsínáuput aulajangînerup pinekartumut nalunaerutiginekarnerata kingornatigut sapâtip akú nere 8 kârigiútínagit.

Stk. 4. Sulinermik nákutigdlîssokarfiup ãma direktørip aulajangînere nãmagigtaitdliûtekarsínaunek ãmalo kanok sivisutigissumik tamattunúnga pivfigssakarnek pivdlugo navsuiautinik imakásáput.

Stk. 5. Nãmagigtaitdliûtit kinguartitsinermik súniutekarsínáungitdlat inatsíme § 32 maligdlugo perkússutekartokarsimagpat imalũnît. aulajangînekarsimagpat.

Kapitale 5 - Atulersitaunek il. il.

§ 25. Sulinermik nákutigdlîssokarfingmut. direktørip suliarísavai ilitsersûtit, maleruagagssat ersserkingnerussut ãma teknikimut túngassutigut maligtarissagssat ímersagkanut il. il. nalunaerúme pinekartunut ilaussunut túngassut, arbejdsniinisteriap nalunaerutâne 22. december 1971 —imêrsume, § 27, stk. 1-ime erkartorneKartut nakitsinermik imakartínekartut pivdlugit udvalge ãma arbejdsråde isumakatigîngniutekarfigerêrdlugit.

§ 26. Sulinermik nákutigdlîssokarfingmut direktørip aulajangersarsínauvai paringninguermut maligtarissagssat nakitsinermik imakartínerkartunut túngassut, táuko imarissâta, nakitsinerata imalũnît kiássusekarnerata isumangnáissusigssamut túngassutigut tamána pissariakartigpássuk.

§ 27. Nalunaerutip ãmalo táuna nâpertordlugo maligtarissagssat, inássutit imalũnit inerterkutit suliarinekarsimassut uniorkutínekarnerat pitdlarnekautausínauvok inatsíme § 40 maligdlugo mianerssorkússúmik imalũnît akilîsitsinermik.

§ 28. Nalunaerut atulerpok 1. april 1972.

Stk. 2. Nakitsinermik imakartínekartut il. il. nalunaerutip atortûlernerane atorneKartut ãmalo piumassarissainik erkortitsíngitsut taimáitok taimâgdlât avdlángorterkunekarsínáuput imáitutigut:

1. Nakitsinermik imakartut il. il. Atorne Káinarnigssât navianautekarpat,
2. Avdlanit piginekalerneratigut,
3. Sanarkingnekarnermíkut ãmalo angnertunerussumik iluarsáunekarermíkut,
4. Nalunaerutip atortûlernerata kingornatigut ukiut 15 Kângiúsimagpata.

Arbejdsministeria, 18. april 1972.

Erling Dinesen Lundbeck.