Spring over venstremenu

Mamianartumik iliuuseqarnerit, tassunga ilanngullugit pimmatiginninneq aamma tiinganiakujuffigineqarneq

At-ilitsersuut sulinerup nalaani mamianartumik iliuuseqarnernut tunngavoq, tassunga ilanngullugit sulisut sulisullu akornanni aamma sulisut aqutsisullu akornanni pimmatiginninneq aamma tiinganiakujuffigineqarneq. AT ilitsersuut 4.3.1-1 ilitsersuut qallunaatuujuvoq, danskit sullivimmi avatangiisit pillugit inatsisaannut attuumassutilik. Qallunaatut ilitsersuutip imarisaa sullivimmi avatangiisit pitsaasuutinnissaannut oqariartuutaavoq, aamma Kalaallit Nunaanni sullivimmi avatangiisit pillugit inatsimmut malinninnissamut atatillugu.

Ujarliutit

1. Mamianartumik iliuuseqarnerit pillugit malittarisassat, tassunga ilanngullugit pimmatiginninneq aamma tiinganiakujuffigineqarneq

2. Mamianartumik iliuuseqarnerit pillugit

3. Pimmatiginnittumik mamianartumik iliuuseqarnerit

4. Mamianartumik iliuuseqarnerit allatut qanoq pisinnaanerat

5. Tiinganiakujuffigineqarneq immikkut pillugu

6. Mamianartumik iliuuseqarnernut, tassunga ilanngullugu pimmatiginninnermut aamma tiinganiakujuffigineqarnermut pissutaasartut

7. Mamianartumik iliuuseqarfigineqarnermi peqqissutsikkut qisuariaatit, tassunga ilanngullugit pimmatiginninneq aamma kinguaassiuutitigut innimiilliorneq

8. Mamianartumik iliuuseqarnernut, tassunga ilanngullugit pimmatiginninnermut aamma tiinganiakujuffigineqarnermut pitsaaliuineq9. Mamianartumik iliuuseqartoqartillugu, tassunga ilanngullugit pimmatiginninneq aamma tiinganiakujuffigineqarneq

10. Mamianartumik iliuuseqarnernik sulinerup nalaani ajoqusersimasutut nalunaarutiginninneq

Nalunaarutit aamma ilitsersuutit attuumassutillit

At-ilitsersuummi makku ilisimatitsissutigineqarput:

  • Mamianartumik iliuuseqarnerit, tassunga ilanngullugu pimmatiginninneq aamma tiinganiakujuffigineqarneq pillugit malittarisassat
  • Mamianartumik iliuuseqarnerit pillugit
  • Pimmatiginnittumik mamianartumik iliuuseqarneq
  • Innimiilliornerit allatut qanoq pisinnaanerat
  • Tiinganiakujuffigineqarneq immikkut pillugu
  • Mamianartumik iliuuseqarnernut, tassunga ilanngullugit pimmatiginninnermut aamma tiinganiakujuffigineqarnermut suut pissutaasinnaanersut
  • Mamianartumik iliuuseqarfigineqarnermi peqqissutsikkut qisuariaataasinnaasut, tassunga ilanngullugit pimmatiginninneq aamma tiinganiakujuffigineqarneq
  • Mamianartumik iliuuseqartoqarnerani, tassunga ilanngullugu pimmatiginnittoqarnerani aamma tiinganiakujuffiginnittarnernik qanoq pinaveersaartitsisoqarsinnaava
  • Mamianartumik iliuuseqartoqarpat, tassunga ilanngullugu pimmatiginnittoqarpat aamma tiinganiakujuffiginnittoqarpat qanoq iliortoqarsinnaava
  • Sulinerup nalaani ajutoornernik mamianartumik pissusilersornertut ittunik nalunaarutiginninneq.

Mamianartumik pissusilersuutit, tassunga ilanngullugu pimmatiginninnerit aamma tiinganiakujuffiginninnerit, inunnit suliffeqarfimmi sulisuunngitsunit imaluunniit sulisitsisuunngitsunit, ass. innuttaasunit aamma sullitanit iliuuserineqartut tassaapput sulinerup nalaani nakuusernerit [1].

1. Mamianartumik iliuuseqarnerit, tassunga ilanngullugu pimmatiginninneq aamma tiinganiakujuffigineqarneq pillugit malittarisassat

Sullivinni avatangiisinut inatsit naapertorlugu sutigut tamatigut sulineq pilersaarusiorneqassaaq, aaqqissuunneqassaaq, taamaalilluni siunissami qaninnerusumi aamma ungasinnerusumi mamianartumik iliuuseqarnermut atatillugu isumannaatsumik aamma illersorneqarsinnaasumik ingerlanneqassallunilu[2]. Tamanna isumaqarpoq, mamiasutsitsisumik iliuuseqarnerit siunissami qanittumi ungasinnerusumiluunniit sulisut isumannaatsuunissaannik imaluunniit peqqissuunissaannik ajornerulersitsissanngitsut, aamma sulisitsisup suliniutit pitsaasut aallartissagai, taamaalilluni sulisut timikkut imaluunniit tarnikkut peqqissussaat ajornerulissanngimmat.

Sulisutut allatut sullivimmi avatangiisinut malittarisassat taartaasunut suliap ingerlanneqarnera pillugu nalunaarummi § 21 atuuppoq.

2. Mamianartumik iliuuseqarnerit pillugit

Suliffeqarfimmi inuk ataaseq arlallilluunniit inummut allamut imaluunniit inuit allat arlaleriarlutik pimmatigineqarpata, tiinganiakujuffigineqarpata imaluunniit sulinermi allatigut nakkarsarneqarpata mamianartumik iliuuseqarneq pineqarput. Pissusilersorneq pineqartunit nikanarsaanertut misigineqartarpoq. Iliuuserineqartut mianersuaalliornertut imaluunniit mamiasutsitsiniarnermut kissaateqarnermut oqariartuutaasimanersut apeqqutaanngilaq. Inuup mamianartut misigisai taakkuupput pingaarutillit.

Mamianartumik iliuutsit ataatsimut pimmatiginninnermut, tiinganiakujuffiginninnermut aamma sulinermi mamianartunut allatigut pisinnaasunut taaguutaapput.

Timitalimmik iliuuserineqarsinnaapput aamma iliuuseqannginnerusinnaapput. Sulinermut tunngatillugu mamiasutsitsisumik pissusilersornerit ass. tassaasinnaapput:

  • Paasissutissanik pisariaqartunik uninngatitsineq
  • Oqaaseqaatit ajuallannartut
  • Kinaassusersiortumik akisussaaffinnik aamma suliassanik arsaarinninneq imaluunniit annikillisitsineq
  • Mamarliineq imaluunniit inooqataanikkut aamma suliffimmi ataatsimoornermit peqataatinneqannginneq
  • Sulisut namminneq inuunerannut akerliuneq imaluunniit isornartorsiuineq
  • Nilliaffigineqarneq imaluunniit illaruaatigineqarneq
  • Timikkut atornerluineq imaluunniit tassunga tunngatillugu sioorasaarineq
  • Akeqqersimaarneq imaluunniit apeqqutit akiniarnerini imaluunniit oqaloqatiginninniarnermi nipaanneq
  • Sulisut suliaannik, sulilluarnerannik imaluunniit piginnaasaannik nikaginninneq
  • Oqarasuaatikkut oqaloqatiginninnerit mamianartut
  • Allakkatigut nalunaarutit, SMS, assit aamma videot mamianartut, taakkununnga ilanngullugit sociale mediat
  • Qinngasaarinerit nuanninngitsut
  • Nikanarsaaneq, ass. ukiut, suiaassuseq, suiaassutsikkut kinaassuseq, kinguaassiuutitigut sammivik, inuiaassuseq imaluunniit upperisaq pissutigalugit
  • Sulinermi atorluaaneq ass. allat pillugit kiffartuussineq.

Malugiuk, allattorsimaffik tamakkiisuunngimmat.

Mamianartumik iliuuseqarnerit sulisut isumannaatsuunissaannut imaluunniit peqqissuunissaannut aarlerinartorsiortitsinersut mamiasutsitsinerit annertussusaat apeqqutaavoq tassunga ilanngullugusivisussusaat. Tamatuma saniatigut mamianartumik iliuuseqarnerit suussusaat apeqqutaavoq, tassunga ilanngullugu sumut attuumassuteqarneri. Mamianartumik iliuutsit ataasiakkaat pineqarsinnaapput immikkut sakkortuut aamma mamianartumik iliuutsit aalajangersimasumik sivisussusillit aamma akulikissusillit kiisalu taakku imminnut akuleriissillugit.

Mamianartumik iliuutsit sakkortunngikkunik aarlerinaateqassagunik piffissami aalajangersimasumi pisimassapput aamma akulikissimassallutik. Piffissami sivisuumi pisimanngippata aamma akulikinngippata, aarlerinaateqassagunik immikkut sakkortuumik pisimassapput.

Mamianartumik iliuutsit sulisunit aamma aqutsisunit pissusilersuutigineqarsinnaapput. Suleqatigiit akornanni mamianartumik iliuuseqarnerit atugaanerugaluartut, aqutsisup mamianartumik iliuuseqarnera ilungersunarnerusumik misigineqartarpoq. Tamatumunnga pissutaakkajuttarpoq pissaaneq mamiasutsitsinermut tunngaviusoq aamma aqutsisup tapersersuinissaa ikorfartuinissaatalu pissarsiarinissaa ajornakusoortarluni, pingaartumik sulisup aqutsisua taannaappat mamianartumik pissusilersortutut misigineqartoq. Aamma persuarsiorfiunngitsumik pissaanermi pissutsinut atuuppoq, sulisut sullivimmi nukittuumik inissisimasut suleqatiminnut mamianartuliortut ilanngullugit. Aqutsisoq aamma appasinnerusunit mamiatsannartumik pineqarsinnaavoq.

Nalinginnaasumik aqutsineq, suleqatitut nalilersuineq assigisaallu namminerminni iliuutsit mamianartuliaanngillat.

3. Pimmatiginnittumik mamianartumik iliuuseqarneq

Suliffeqarfimmi inuk ataaseq imaluunniit arlallit akuttunngitsumik aamma piffissami sivisunerusumi - imaluunniit peqqarniitsumik arlaleriarlutik - inummik ataatsimik imaluunniit arlalinnik suliffeqarfimmi mamianartumik iliuuseqarfigippatigit pimmatiginninneruvoq. Pissusilersorneq pineqartunit nikanarsaanertut paasineqassapput. Mamianartumilli iliuutsit inunnit pineqartunit taakkununnga sunniutilimmik imminnut illersorsinnaanngikkaangata aatsaat pimmatiginninnerulersarput.

Tamatuma saniatigut pimmatiginninneq mamianartuliornernit allaanerussuteqarpoq, tassa  inuk ataaseq imaluunniit inuit aalajangersimasut arlallit imaluunniit eqimattat mamianartuliorfigineqartarmata. Taamatullu aamma inuk imaluunniit inuit aalajangersimasut mamianartuliortuusarlutik.

4. Innimiilliornerit allatut qanoq pisinnaanerat

Mamianartuliornerit aamma pimmatiginninnermit allaanerusumik pisinnaasarput. Makkuusinnaapput:

  • Mamianartuliornerit inummit ataatsimit imaluunniit arlalinnit iliuuserineqartut, inunnut assigiinngitsunut paarlakaallutik mamianartuliortut. Uani pisumi inuk aalajangersimasoq imaluunniit inuit aalajangersimasut, inunnut nikerartumik siumut eqqoriaruminaatsumik mamianartumik iliuuseqartartut.
  • Mamianartumik iliuutsit kikkut mamianartuliornerannut aamma  kimut tunngatinneqarneri eqqarsaatigalugit aalajangersimanngitsumik pisartut.
  • Mamianartumik iliuutsit aaqqiagiinnginnermi pisartut, inuillu imminnut mamianartulioqatigiiffigisaat.
  • Mamiasutsitsisumik pissusilersuutit ataasiarlutik pisut.

5. Tiinganiakujuffigineqarneq immikkut pillugu

Mamianartumik iliuuseqarnerit tiinganiakujuffiginninnerusinnaapput. Mamianartumik iliuutsit kinguaassiuutinut tunngasut tassaapput kissaatiginngisamik kinguaassiuutinut tunngasumik maluginiarneqarneq, ass. makku:

  • Kissaatiginngisamik attorneqarnerit
  • Kissaatiginngisamik atoqatigiinnissamut oqaatsitigut kaammattuinerit
  • Kannguttaatsumik quisaaarnerit aamma oqaasertalersuinerit
  • Attuumassuteqanngitsunik atoqatigiinnermut tunngasunik apeqquteqarnerit
  • Pornonik takutitsinerit.

Malugiuk, allattorsimaffik tamakkiisuunngimmat.

Tiinganiakujuffigineqarneq immikkoortoq 3-mi aamma 4-mi nassuiarneqartutut pisinnaavoq. Tiinganiakujuffigineqarnermi immikkuullarissutaasoq tassaavoq, mamianartumik iliuuseqarnerit kinguaassiuutinut tunngassuteqartarnerat.

Arnat tiinganiarfigineqarnerusarput, kisianni angutit aamma tiinganiakujuffigineqarsinnaanerat maluginiassallugu pingaaruteqarpoq.

6. Mamianartumik iliuuseqarnernut pissutaasartut, tassungailanngullugit pimmatiginninneq aamma tiinganiakujuffigineqarneq

Mamianartumik iliuuseqartarnernut pissutaasinnaasut amerlasinnaanerat ilisimatusarnerup  takutippaa, tamakkulu iliuuseqaqatigiinnermi pinerusarput. Mamianartumik iliuuseqartarnerit ilaatigut tarnikkut sullivimmi avatangiisini sunniutit allat kingunerisaannik pilersarnerat isumaqarfigineqarpoq. Assersuutigalugu ataasiakkaat sulinerat aamma aaqqissuussaanikkut aamma aqutsinermut tunngatillugu inissisimanerat, mamianartumik iliuuseqartoqarneranut pissutaaqataasinnaapput. Tamanna aamma sulisut akornanni aamma sulisut aqutsisullu akornanni suleqatigiinneranni atuuppoq. Ass. makku pineqarsinnaapput:

  • Suliat aaqqissuunneqarnerat naleqqutinngitsoq, ass. sulisunut piumasaqaatit qaffasippallaartut, erseqqarinngitsut, imaluunniit imminnut assortuuttut.
  • Paasissutissiineq aamma attaveqaqatigiinneq amigartut.
  • Naapertuilluanngitsumik assigiinngisitsineq.
  • Saqitsaannernik isumatusaanngitsumik ajornartorsiummik aaqqiiniarneq isumaginninnerlu.
  • Suliffeqarfiup sulinermi allanngortitsinernik isumaginninnera, ass. teknologi,  atorfiit aamma inissisimaffiit allanngortut, kattunnerit, piginnittut allanngorneri aamma immikkoortortaqarfinnik atorunnaarsitsinerit. Allannguutit taamaattut paasissutissiinermik, ammasuunermik, peqataatitsinermik aamma sulisut ataasiakkaat taassumalu piginnaasaanik ataqqinninnermik malitseqartinneqanngippata mamianartumik iliuuseqarnernik kinguneqarsinnaapput.
  • Suliffeqarfimmi  pissusilersornernut ileqqulersornermut naleqartitat ersernerluttut.

Inuit mamianartumik iliuuseqartoqarnerani pineqartut, pissutaasut assigiinngitsumik misigikkajuttarpaat. Taamaattumik illuatungeriit tamarmik oqaaseqaataat tusaassallugit pingaaruteqarpoq.

Tiinganiakujuffigineqarneq mamianartumik iliuuseqarnerit pillugit pissutaasunik nassuiaatit nalinginnaasut iluanni paasineqarsinnaavoq - innimiilliornerit kinguaassiuutinut sammitinneqaannarneranni. Suiaassuseq naapertorlugu inissisimanerit kiisalu kinguaassiuutinut tunngatillugu ileqqut aamma attaveqaqatigiinnerit  aamma apeqqutaasarput, taamaattumik tiinganiakujuffigineqarneq pisinnaallunilu ineriartorsinnaavoq. Tiinganiakujuffigineqarneq  kinguaassiuutinut tunngasunik ersersitsinikkut nalinginnaasumik avitseqatigiinnermi pisarpoq - aammalu toqqaannanngitsumik oqaatiginninnikkut pisarluni. Mamianartuliorfigineqartut pitsaasumik misigineranik qaangiilluni ingerlaannarnerisigut tiinganiarfigineqarnerup ilisarnaatigaa.

7. Mamianartumik iliuuseqarnernut, tassunga ilanngullugu pimmatiginninnermut aamma tiinganiakujuffigineqarnermut misigissutsitigut qisuariaatit

Mamianartumik iliuuseqarnerit sakkukitsumik eqqissiviilliornermit aamma uippallernermit qaangerneqarsinnaanngitsumik uippallertalernermut qisuariarnermik kinguneqarsinnaasarput.

Mamianartumik iliuuseqarnerit kingunerisaannit qisuariarnerit makku pisinnaasut maannamut ilisimatusarnerup takutippaa:

  • Timikkut qisuariaatit soorlu niaqorlunneq, naakkut/inalukkakkut ajornartorsiutit, meriannguneq aamma sapigaqarnermi qisuariarnerit. Aammattaaq nukitigut anniarnikkut ersiuteqarsinnaasarput, qiterlunnikkut aamma qungatsip tuillu nalaasigut anniarnikkut. Kiisalu nukissaaleqisutut misigisimanerit, sajunnerit aamma ilisimajunnaarnerit.
  • Tarnikkut qisuariaatit soorlu uippallerneq, eqqissisimannginneq, nalorninermik misigineq, ernumaneq, isumatsanneq, ilungersorneq, ilagutiinnalerneq aamma imminut tatiginnginneq. Aammattaaq  eqqaamaniarnermik eqqarsarniarnermillu ajornartorsiuteqartoqarsinnaavoq, puffattoqarsinnaallunilu kamaqqajaalersartoqarsinnaavoq.
  • Pissusilersornikkut qisuariaatit soorlu ilatsiinnarneq, uninngaveqannginneq, sinnarlunneq, sulisinnaanermi pisinnaasat appariarnerat, suleqatinut akuusannginneq, napparsimalluni sulinngitsoorneq, suliffiup  qimannissaanik soraarnissamillu kissaateqarneq.

Qisuariaatit taakku taakkartorneqartut takussutissat suliffeqarfiup maluginiartariaqarpai.

Mamianartumik iliuuseqarnerit qanoq pineri, akuligissusaat aamma piffissamut tunngatillugu sivisussusaat  apeqqutaallutik ilungersunartumik nappaateqalernermik kinguneqarsinnaapput, soorlu isumatsanneq, posttraumatisk stresssyndrom (PTSD) aamma uummallunneq.

Mamianartumik iliuuseqarnernut takunnittuuneq aamma peqqissutsimut aarlerinaatilinnik ilaqarsinnaavoq. Takunnittut isumatsannermut tunngasunik ersiuteqarsinnaapput soorlu ass. qiimannginneq, sininniarnermik ajornartorsiuteqarneq aamma nukissaarunneq, kisianni inunnit mamianartumik iliuuseqarfigineqartunit annikinnerusumik.

8. Mamianartumik iliuuseqarnernut, tassunga ilanngullugu pimmatiginninnermut aamma tiinganiakujuffigineqarnermut pitsaaliuineq

Sulisitsisoq pinaveersaartitsissaaq, taamaalilluni sulineq mamianartumik iliuuseqarnernut tunngatillugu tamakkiisumik isumannaallisaanikkut peqqissutsikkullu illersorneqarsinnaassammat [3].

Mamianartumik iliuuseqarnerit sullivinni tamani aamma suliassaqarfinni tamani pisinnaapput. Mamianartumik iliuuseqarnerit pillugit aqutsisut isummernernik ersarissunik oqaasertaliisariaqarput. Sullivik ass. pitsaaliuineq aamma qanoq suliarineqartarnissaannut politikkimik ersarissumik oqaasertaliisinnaavoq.

Sullivinni mamianartumik iliuuseqartoqarneranik paasisaqarfiusuni, aqutsisut aamma sulisut/sullivinni avatangiisinut suliaqartut iliuusissat aalajangersimasut oqaluuserissavaat,  mamianartumik iliuuseqarnerit isumagalugit aamma uteqqinneqarnissaat pinngitsoortillugit [4]. Aqutsisut aamma sulisut iliuuserineqartussatut pilersaarutit aalajangerneqartullu pillugit aamma ilisimatinneqassapput. Sulisitsiup sullivik pillugu allakkamik naliliinermik suliaqartoqarnissaa isumagissavaa [5]. Sullivimmik naliliineq  suliffimmi mamianartumik iliuuseqarfiusarnersoq naliliinermik ilaqassaaq [6].

Ass. pimmatiginnittarneq aamma tiinganiakujuffigineqarneq pillugit amerlasuunik eqqunngitsunik isumaqartoqartarpoq. Taamaattumik ajornartorsiutit pillugit paasissutissiilluartoqarnissaa pisariaqarpoq. Pinaveersaartinnissaannut paasissutissiineq aamma oqaloqatigiinneq ataatsimoortillugit pitsaanerpaapput.

Sulliviit ataasiakkaat aaqqissuussaanermut kulturimik ileqqunik aamma naleqartitanik, mamianartumik iliuuseqarnernik pinaveersaartitsisunik ineriartortitsissapput. Sullivik tamarmi – pingaartumik aqutsisut - ersarissutinik naleqartitaqarnissaat aamma isumaqarnissaat pingaaruteqarpoq, anguniakkatigut, malittarisassatigut aamma iliuuseqarnikkut paasissutissiissutigineqartunik peqarnissaat piumasaqaatitaqarpoq.

Aqutsisut sullivinni tarnikkut atukkat pitsaasuunissaannut suliassaqarfimminni immikkut akisussaaffeqarput. Taamaattumik aqutsisut saqitsaannernik qaqitsisinnaallutillu isumatusaartumik isumaginnissinnaanerat qulakkeerneqartariaqarpoq. Sullivik mamianartumik iliuuseqarnernik ujartuissanngilaq, kisianni saqqummiunneqarnissaannik akuersaassaaq. Sulisitsisoq matuminnga ilisimasamik aamma pisinnaasamik, isumannaatsuunermut imaluunniit peqqissutsimut aarlerinaatilimmik mamianartumik iliuuseqarnernik pinaveersaartinneqarnissaannut pisariaqartumik peqanngippat, sulisitsisoq avataanit ikiorserneqarnissamik pisariaqartinneqartumik pissarsinissamik isumaginnissaaq [7].

8.1. Pinaveersaartitsinermut iliuusissat aalajangersimasut

Mamianartumik iliuuseqarnerit pinaveersaartinneqarnissaannut iliuusissat arlaqarput.

  • Sulisunit aamma aqutsisunit pissusilersornermut naatsorsuutigineqartut ileqqut aamma naleqartitat ataatsimoorussat, aamma pissusilersornerit akuersaarneqanngitsut.
  • Sulisut akisussaaffii pillugit najoqqutassat ersarissut aamma sulisunut tunngatillugu naatsorsuutigineqartut ersarissut. Ilaatigut suliffiup aaqqissugaanerani allanngortoqarnerani  ass. teknologiimik nutaamik atulersitsinermi, allanngortiterinermi, sulisunik amigaateqarnermi aamma  piffissamit tatineqarnermi.
  • Aqutsisut aamma sulisut ilaannik mamianartumik iliuuseqarnernut iliuuseqarnissamut piginnaasaqartitsisunik  ilinniarnikkut suliniutit qulakkeerinnittut. Suliffimmi avatangiisit pillugit  sulinermut, saqitsaannernik isumaginninnermut aamma attaveqaqatigiinnermut tunngasunik piginnaasat annertusarnerisigut pisinnaavoq.
  • Suliffimmi mamianartumik iliuuseqartoqartillugu imaluunniit pasinartoqartillugu sulisut qanoq iliornissaannut najoqqutassat ersarissut - ass. upalungaarsimanermut pilersaarut (takuuk immikkoortoq 9).
  • Sulisut mamianartumik iliuuseqarnernik misigisaqartillutik sumut maalaaruteqarsinnaanerannut aamma siunnersorneqarsinnaanerannut najoqqutassat ersarissut. Saqitsaannerit aqutsisoq qaninneq aqqutigalugu sapinngisamik appasinnerpaamik qaqinneqarlutillu aaqqinneqarnissaat tunngavissatsialaavoq. Aqutsisoq qaninneq ajornartorsiummut ilaasimappat sulisut qanoq iliornissaat ersarittariaqarpoq.
  • Sulisut mamianartumik iliuuseqarfigineqartut  oqaluttuarnissaminnik ajornakusoortitsisinnaapput. Aqutsisut aamma sulisut suliffimmi avatangiisinik, mamianartumik pissusilersornerit pillugit toqqissisimanartumik pilersitsinissamut suleqatigiittariaqarput.
  • Saqitsaannernik isumaginninnermut najoqqutassat ersarissut, saqitsaattoqartillugu qanoq aamma qanoq ilinerani isumaqatigiissitsiniartoqassanersoq ilanngullugit. Saqitsaannermik isumaginninneq isertortumik ingerlassasoq innersuussutigineqarpoq, taamaalilluni suliffeqarfik tamakkerluni saqitsaanneq pillugu paasisaqarnissaa pinngitsoortinneqassammat. Aallaqqaataani illuatungeriit immikkut oqaloqatiginerisigut pisinnaavoq, tamatumalu kingorna ataatsimoortinneqarsinnaallutik. Illuatungeriit (ass. sulisut sinniisuinik imaluunniit suliffimmi avatangiisinut tunngasunut sinniisumik) oqaloqatiginninnermut taamaattumut ilagisaqarnissaat pitsaasuusinnaavoq.
  • Sulisut mamianartumik iliuuseqarfigineqarnerminnit napparsimalersimasunut piginnaanngorsarneqarnissaannut  najoqqutassat ersarissut (immikkoortoq 9 takuuk).
  • Akuerineqarsinnaanngitsumik pissusilersornermut kinguneqartitsinissamut malittarisassat ersarissut - mamianartumik iliuuseqarnerit aamma eqqunngitsumik nalunaarutiginninnerit ilanngullugit. Kinguneqartitsinerit tassaasinnaapput oqaaseqaateqarnikkut allakkatigulluunniit mianersoqqusinerit kiisalu inunnik allamut inissiinerit imaluunniit soraarsitsinerit.

9. Mamianartumik iliuuseqartoqarpat, tassunga ilanngullugu pimmatiginnittoqarpat tiinganiakujuffigineqartoqarpat

Iliuuserineqartut suut akuerineqarsinnaanersut, aamma akuerineqarsinnaanngitsut pillugit aalajangersaanissaq ajornakusoortarpoq. Suliffeqarfimmi ataatsimi suleqatigiittut pissusilersorneq akuersaarneqartoq, allami mamianartutut paasineqarsinnaasarpoq. Mamianartumik iliuuseqarnerit suliffeqarfiit kulturianni assigiinngitsuni assigiinngitsunik iluseqarsinnaasarput. Taamaattumik inuup pineqartup qanoq iliuuseqarfiginerminit paasinninneranit aallaaveqarnissaat pingaaruteqarpoq. Misissueqqissaarnermi iliuutsit piviusut aamma inuit pineqartut taakkunannga qanoq paasinninnerat qulaajarneqartariaqarput. Sulisoq ajortumik pineqartutut misigisimatilluni oqaluttuarpat pimoorussilluni tiguneqartuaannassaaq.
Ilisimannittunut kiisalu sulisunut aamma mamianartumik iliuuseqarnernut naapertuutinngitsumik unnerluutigineqartunut tamanna atuuppoq.

  • Najoqqutassaasinnaasut/upalungaarsimanermut pilersaarutaasinnaasut  malinneqassapput.
  • Inunnut attuumassuteqartunut tamanut mianersuussisoqassaaq. Nukingiussamik naammassinnittoqassanngilaq.
  • Mamianartumik iliuuseqarnerit akuersaarneqannginnerat erseqqissarneqassaaq, ingerlaannarlu  unitsinneqassapput.
  • Illuatungeriit tamarmik ilanngunneqassapput - ilisimannittuusinnaasut ilanngullugit. Kinaassusersiunngitsumik misissuinissaq pingaaruteqarpoq. Pineqartut tamarmik oqaluttuartik tusaaneqarlunilu pimoorullugu tiguneqarneranik misigisimassapput. Suliaq imaluunniit saqitsaanneq pillugu assigiinngitsumik paasinnittoqartarnera  pissusissamisoorpoq. Mamianartumik iliuuseqarnerit sakkortuumik inunnut eqqorneqartunut qajannarsaataasumik aamma pissusilersornermut allannguutaasumik kinguneqarsinnaanerat piareersimaffigineqassaaq.
  • Peqataasut - ilisimannittuusinnaasut ilanngullugit - pisut piviusut pillugit nassuiaatinneqassapput, illuatungerisap inuttut piginnaasaanik aamma pissusilersuutaanik pasilliuteqarneq aamma nalilersuineq pinnagit.
  • Aaqqiissutissanik ujartuisoqassaaq - akiniaanissaq imaluunniit pisuutitsinerit aalajangiisuunngilaq. Suliat  mamianartuliornernut tunngasut taamaattumik tunngaviusumik pineqaatissiinianngitsumik isummernermik ingerlasariaqarput. Ajornartorsiutilli nangeqattaaginnarpata, imaluunniit mamianartumik iliuuseqarneq ataaseq sakkortuumik pisimappat ersarissumik kinguneqartitsinerit pisariaqarput.
  • Tusarnaarsinnaasumik aamma misigisanik pimoorussilluni tigusisinnaasumik peqarnissaq pingaaruteqarpoq. Taakku ikorfartuilluni oqaloqatiginninnerit inunnit piginnaasunit ingerlanneqassapput. Ass. sulisunut immikkoortortaqarfimmit, sulisut kattuffiannit imaluunniit avataanit siunnersortit.
  • Pisut ilaanni tusatsiakkat qulaarneqarnissaat pisariaqarsinnaasarpoq, ass. suleqatinut paasissutissiinikkut.
  • Sulisut napparsimallutik sulinngiffeqarsimappata, suliffimmut kigaatsumik aamma mianersortumik uteriartuaarnissaq - arlaatigut ikorfartuinertalimmik pisariaqarsinnaasarpoq.
  • Sulisut naapertuutinngitsumik mamianartumik iliuuseqarsimasutut unnerluutigineqartut, kiisalu mamianartumik iliuuseqarnernut ilisimannittut isumagineqassapput. Aamma suleqatiminnut attaveqarnertik pilerseqqinniarlugu immikkut ittumik iliuuseqarfigineqarnissamik pisariaqartitsisinnaapput.
  • Mamianartumik iliuuseqarnerit ataasiakkaat sakkortuumik pisut kingunerluuteqartitsisinnaapput, taamaattumillu sulisitsisoq tarnikkut ikiueqqaarnermik neqerooruteqassaaq [8].
  • Pimmatiginnittarneq, tiinganiakujuffigineqarneq aamma mamianartumik iliuuseqarnerit allat pinaveersaartinneqarnerat ataatsimut suliassanngortinneqarli. Ataatsimut attaveqarfiusuni suliat aalajangersimasut qaqinnissaat pinngitsoortiguk. Suliat aalajangersimasut peqataasut eqqarsaatigalugit nipaarsaarussamik isumagineqassapput.

10. Mamianartumik iliuuseqarnerit sulilluni ajutoornertut nalunaarutigineqartarneri

Mamianartumik iliuuseqarnerit sulinermi ajoqusernermik kinguneqarsinnaapput, sulinermi ajutoornertut  imaluunniit sulinermit ajoqusernertut.

Mamianartumik iliuuseqarneq ataasiarluni pisimasoq, timikkut imaluunniit tarnikkut inummik ajoqusiisoq  sulinermi ajoquserneruvoq. Ullormi tassani pinerata saniatigut sulinngitsoornermik kinguneqarpat, sulisitsisup sulinermi ajoqusernertut nalunaarutigissavaa [9]. Tamanna EASY aqqutigalugu pissaaq www.virk.dk. Ulloq siulleq sulinngitsoorfiup kingorna kingusinnerpaamik ullut qulingiluat qaangiunneranit nalunaarutiginninneq pissaaq. Ullormi mamianartumik iliuuseqarfiusumit sulinngitsoornerup pisinnaanera  maluginiarneqassaaq, sulisitsisullu nalunaarutiginnittussaatitaanera taama pisoqartillugu atuuppoq.

Ajutoorneq misissorneqarnissaa sulisitsisup isumagissavaa sullivimmi avatangiisinut tunngasunut peqatigiiffik peqataatillugu, aamma suliffimmi nalunaarsuisoqarnissaa aammalu  taamatut pisoqaqqinnginnissaanut iliuuseqartoqarnissaa [10].

Sulisitsisoq aamma sullivimmi avatangiisinut tunngasunut peqatigiiffik/sulisut nipituuliutiginninnginnissaq attanniarlugu, inuit misissuinermut kikkut peqataatinneqarnersut maluginiartariaqarpaat.

Sulinermit ajoquserneq paasineqartoq imaluunniit pasilliutigineqartoq aamma nalunaarutigineqassaaq. Sulinerup nalaani ajutoornerit akerliannik sulisitsisoq sulinermit ajoqusernernik nalunaarutiginninnissamut pisussaaffeqanngilaq. Nakorsat aamma kigutit nakorsaat peqarput.

Nalunaarutit aamma ilitsersuutit attuumassutillit

At-ilitsersuut nakuusernermut tunngasoq, sulinermi mamianartumik iliuuseqarnernut, inunnit suliffeqarfimmi inunnit sulisuunngitsunit imaluunniit sulisitsisuunngitsunit iliuuserineqartoq, ilanngullugit innuttaasut aamma atuisut

Nakuuserneq - AT-ilitsersuut D.4.3

Sullivimmi tarnikkut atukkat - Nalunaarut 1406 - 2020 - kingusinnerusukkut allanngortinneqartoq

 Sullivinni atukkatigut nalerisimaarneq aamma peqqissutsikkut isumaqatigiissut. Isumaqatigissutit marluk KL aamma Forhandlingsfællesskabetimit kiisalu Danske Regioner aamma Forhandlingsfællesskabetip akornanni isumaqatigiissutigineqartut. Isumaqatigiissutit naapertorlugit kommunini aamma nunap immikkoortuini pinaveersaartitsineq, isumaginninneq aamma sulinermi suliarinninnermut tunngasuni nakuuserneq, pimmatiginninneq aamma innimiilliorneq pinaveersaartissallugit isumaqatigiissusiortoqassaaq.

At-ilitsersuut D.4.2 pimmatiginninnermut aamma tiinganiakujuffigineqarnermut tunngasoq atorunnaarsinneqarpoq.

Inatsisit attuumassuteqartut

Assigiimmik pinnittarneq pillugu inatsit. Assigiimmik pinnittarneq pillugu inatsit tiinganiakujuffigineqarneq pillugu nassuiaammik aamma inerteqqummik imaqarpoq. Assigiimmik pinnittarneq pillugu inatsit malillugu angutit aamma arnat sulinermi atukkanut tunngatillugu sulisitsisut assigiimmik pisassavaat. Sulinermi atukkat naligiinneranni aamma tiinganiakujuffigineqarneq pillugu inerteqqut ilaavoq, assigiimmik pinnittarneq pillugu inatsimmi nassuiarneqarnera malillugu.

Suliffeqarnermut tunngatillugu angutinik arnanillu assigiimmik pinnittarneq allallu - Lov 645 - 2011 - Retsinformation


[1] § 25 sullivimmi tarnikkut atukkat pillugit nalunaarut aamma At-ilitsersuut D.4.3-4 nakuusernermut tunngasoq

[2] § 22 tarnikkut sullivimmi atukkat pillugit nalunaarummi

[3] § 22 tarnikkut sullivimmi atukkat pillugit nalunaarummi

[4] § 3, imm. 2, § 5, imm. 1, aamma § 17, imm. 2, nr. 7, isumannaallisaaneq peqqissuserlu pillugit suleqatigiinnermut nalunaarummi

[5] § 15 a, imm. 1, sullivinni avatangiisit pillugit inatsimmi aamma § 6 a, imm. 1, suliffimmi suliarinnittarneq pillugu nalunaarummi

[6] § 15 a, imm. 2, sullivinni avatangiisit pillugit inatsimmi aamma § 6 b, imm. 2, suliffimmi suliarinnittarneq pillugu nalunaarummi

[7] § 9 tarnikkut sullivimmi atukkat pillugit nalunaarummi

[8] § 23 suliffimmi suliarinnittarneq pillugu nalunaarummi.

[9] § 1 sulilluni ajutoorneq pillugu il.il. Sullivinnik Nakkutilliisoqarfimmut nalunaarutiginnittarneq pillugu nalunaarummi

[10] § 17, imm. 2, nr. 7, isumannaallisaaneq peqqissuserlu pillugit suleqatigiinnermut nalunaarummi (taamaallaat suliffeqarfinnut sullivinni avatangiisit pillugit peqatigiiffilinnut atuuppoq).

Assigiinnik suliffeqarfinnut ilitsersuutit

BFA Allaffik

Pimmatiginnittarnermik pinaveersaartitsineq

BAU Jord til bord

Sullivimmi tarnikkut atukkat