Spring over venstremenu

Inunnik sullissinermi misigissutsitigut piumasaqaatit annertuut

Ilitsersuut inulerinermi misigissutsitigut piumasaqaatinut annertuunut atatillugu sulisitsisup pingaarnertutpisussaaffiinut aamma pitsaaliuinermi iliuutsinutattuumassutilinnut tunngavoq. AT ilitsersuut 4.2.1 qallunaatut ilitsersuutaavoq, qallunaat sullivimmi avatangiisaat pillugit inatsimmut attuumassutilik. Qallunaatut ilitsersuutip imaa sullivimmi avatangiisit pitsaasuutinnissaannut takussutissaavoq, aamma Kalaallit Nunaanni sullivimmi avatangiisit pillugit inatsimmut malinninnissamut tunngatillugu.

1. Ilitsersuutpillugu

1.1. Ilitsersuut sunikimaqarpa?

AT-ilitsersuummi matumani illit sulisitsisutut inunnik sullissinermi qaffasissunik misigissutsitigut annertuumik piumasaqaatilimmik pitsaaliuisumik sulinni pisussaaffitit pingaarnerit aamma pisussaaffinnut naammassinninniarnissatit nassuiarneqarput.

Ilitsersuummi nassuiaatitsinnit allaanerusunik pitsaaliuinerni ingerlatsisinnaavutit, ajornanngippat misigissutsitigut annertuumik piumasaatinut atatillugu isumannaatsumik aamma peqqissutsikkut naammattumik sulisoqarnissaanut pilersaarusiorsinnaaguit, aaqqissuussisinnaaguit aamma ingerlatsisinnaaguit.

1.2. Ilitsersuut kikkunnut atuuppa?

Ilitsersuummi matumani sullitat ingammmik sullitat tassaapput sulisitsisut, sullivimmi aqutsisut, sullivimmi avatangiisit pillugit aaqqissuussaq (AMO) kiisalu sulisut allat, suliffeqarfimmi sullivimmi avatangiisit pillugit suliaqartut. Suliffeqarfiup iluani sulisitsisoq taannaavoq pingaarnertut sullinneqartoq, pissutigalugusulisitsisoq taannaagami inatsisit malillugit sulinerupisumannaatsumik aamma peqqissutsikkut illersorneqarsinnaasumik ingerlanneqarnissaanut qulakkeerinnissalluni pisussaasoq.

Ilitsersuut una suliffeqarfinnut inunnik sullissinermi misigissutsikkut annertuumik piumasaqaateqarfiusumi ataatsimik imaluunniit arlalinnik sulisulinnut atuuppoq.
Suliani assigiinngitsuni misigissutsitigut piumasaqaatit annertuut pisinnaapput, ass.:

  • Perorsaanikkut sulineq ilinniartitsinerlu
  • Nakkutilliinermi- aamma oqartussaaffeqarfittut suliaqarneq
  • Paaqqutarinninneq-, isumassuineq- aamma sullissineq
  • Annaassiniarneq
  • Tuniniaanermi- aamma kiffartuussinermi suliat
  • Ilaasunik angallassineq.

Suliffeqarfimmi sulisut tamarmik atorfeqarnermi atukkatt aamma sivisussusaa apeqqutaatinnagu  suliat misigissutsitigut annertuumik piumasaqarfiusut pillugit malittarisassami ilaapput. Taamaalilluni malittarisassat aamma ass. suliniummi sulisorineqartut, taartaasut, atuartut aamma namminersortut suliffeqarfimmut attuumassutillit.

Eqqumaffigiuk, sulisut aqutsisui aamma taaguummut “sulisut” ilaammata. Sulisut aqutsisui marloqiusammik atuuffeqarput. Aqutsisarput aamma suliamik nakkutilliisarput sulisitsisoq sinnerlugu aamma ilutigalugu nammineerlutik sulisuupput.

1.3. Ilitsersuinerup pitsaaliuinermut ingerlaarfia

Ilitsersuummi sullivimmi avatangiisititut ajornartorsiutit pitsaaliorniarlugit sulinermi tunngaviit tunngavigineqartarput.

a) Sulisitsisut, sulisut aqutsisui sulisullu sinnerisa pisussaaffii aamma atuuffii

Sulisitsisutut inatsit malillugu sulinerup tamakkiisumik illersorneqarsinnaasumik isumannaatsuunissaa- amma peqqinnartuunissaa qulakkiissallugu akisussaaffigaat.

Sullivinnik Nakkutilliisut ilitsersuutaasa suliassaqarfimmi aalajangersimasumi sulisitsisutut pisussaaffiit qanoq imaqarnersoq nassuiarneqarpoq.

Sulisunik aqutsisut aamma sulisut allat assigiinngitsunik pisussaaffeqarput atuuffeqarlutillu. Nalinginnaasumik pisussaaffiit aamma suliat pineqarput, aamma taamaattumik taakkua ilitsersuummi nassuiarneqarput, kisianni at.dk pisussaaffiit pillugit paasisaqarnerusinnaavutit.

Sullivinni avatangiisit pillugit inatsit malillugu pisussaaffiit

b) Sullivinni avatangiisit pillugit suleqatigiinneq

Sullivinni avatangiisit pillugit inatsimmi illit sulisitsisutut sullivinni avatangiisit pillugit  sulineq aamma sullivimmi avatangiisini ajornartorsiutaasartut pillugit pitsaaliuineq pillugu sulisunik aqutsisut aamma sulisut allat suleqatigissagitit piumasaqaataavoq. Suliffeqarfimmi sulisut 10-uppata imaluunniit amerlaneruppataAMO-mi suleqatigiinneq ingerlanneqassaaq. Sulisut sorliit ilanngunneqassanersut malittarisassani maluginiakkit aamma sulisut 10-uppata malittarisassanit ilanngunneqassanngillat. Suliffeqarfiit ilaanni ass. kommunini aamma immikkoortuni MED-systemimik atuiffiusumi sullivinni avatangiisit pillugit oqallinnerni allani oqallittoqartarpoq.

AMO-mi sullivinni avatangiisit pillugit sulinermi assigiinngitsunik suliassaqarput. AMO’mi suliassat pillugit at.dk/amo paasisaqarnerugit.

Sullivimmi avatangiisit pillugit aaqqissuussaaneq

c) Pitsaaliuinermut tunngaviit

Sulinermi misigissutsitigut annertuumik piumasaqaateqartoqaranut inuk peqatigalugu pitsaaliuineq pissaaq pitsaaliuinermut tunngaviit inatsisitigut aalajangersarneqartut eqqarsaatigalugit. Pitsaaliuinermut tunngavinnut pitsaaliuinerup pitsaasuunissaa siunertaavoq.

Pitsaaliuinermut tunngaviit malillugit illit sulititsisutut ajornanngippat misigissutsitigut annertuumik piumasaqaatitallit pitsaaliuissavatit, sulisut isumannaatsuunerannut imaluunniit peqqissusaannut aarlerinarsinnaasut. Misigissutsitigut annertuumik piumasaqaatitaqarpata, piumasaqaatit taakku qulaajaaffigissavatit nalilersorlugillu kiisalu sulisut isumannaatsuunissaannut peqqissuunissaannullu aarlerinaat pitsaaliorlugu.

Sulinermi pissutsinut misigissutsikkut annertuumik piumasaqaateqarfiusut malillugit sulineq pitsaaliuisoqassaaq. Iliuusissat sorliit pisariaqartinneqarnersut aamma suliffeqarfimmi qanoq aallartisarneqassanersut pissutaasut takussutissiisinnaapput. Pitsaaliuineq aamma aarlerinartuuut sulisut tamarmik aamma sulisut ataasiakkaaginnanngitsut illersorneqassapput.

Tarnikkut sullivimmi avatangiisit pillugit nalunaarummi ilanngussaq 1-mi pitsaaliuinermut tunngaviit at.dk/forebyggelsesprincipper nassaarikkit.

d) Pitsaaliuineq ingerlaavartumik periusiuvoq

Illit sulisitsisutut suliffeqarfimmi misigissutsikkut annertuumik piumasaqaatillit pillugit ingerlaavartumik qulaajaasarnissat pingaaruteqarpoq, pissutigalugu sulinerup qaqugukkulluunniit tamakkiisumik illersorneqarsinnaasumik isumannaatsuunissaanut peqqinnarnissaanullu qulakkeerinninnissamut pisussaaffeqaravit. Misigissutsitigut annertuumik piumasaqaateqartoqarpat, suliusut isumannaatsuunissaat aamma peqqissuunissaat pitsaasumik pitsaaliorneqarsimanersoq aamma pisariaqarpat pitsaaliuilluni iliuutsinik pitsaasunik aallartitsisqoqarnersoqpeqqinnissaq naliliiffigissavat. Kiisalu sulisitsisututsulineq illersorneqarsinnaasumik ingerlanneqarnersut aamma iliuusissat aallartinneqartut iluaqutaanersut ingerlaavartumik pitsaasumik nakkutilliisoqarnera qulakiissavat ilanngussaq 1 naapertorlugu.

Periutsit inatsisitigut sullivinnik nalilersuilluni (APV) sulinermi atorneqartartut  pitsaaliuinermik suliaqarlutit malissinnaavatit. at.dk/apv paasisaqarnerugit.

Sullivinnik nalilersuineq - APV

Takussutissaq 1 - Annertuumik misigissutsitigut piumasaqaatinik qulaajaaneq - Sulisut isumannaatsuunissaannut aamma peqqissuunissaannut aarlerinartoq nalilersoruk - Sulisut isumannaatsuunissaannut aamma peqqissusaannut aarlerinartut pitsaaliukkit - Sulinerup ingerlanneqarneranut eqaatsumik nakkutilliineq ingerlaguk.

Takussutissaq 1 - Annertuumik misigissutsitigut piumasaqaatinik qulaajaaneq - Sulisut isumannaatsuunissaannut aamma peqqissuunissaannut aarlerinartoq nalilersoruk - Sulisut isumannaatsuunissaannut aamma peqqissusaannut aarlerinartut pitsaaliukkit - Sulinerup ingerlanneqarneranut eqaatsumik nakkutilliineq ingerlaguk.

2. Nassuiaat, kingunissai aamma sulinerup illersorneqarsinnaanissaa qulakkeerniarlugu pisussaaffeqarneq

2.1. Inunnik sullissinermi misigissutsitigut annertuumik piumasaqaatit suuppat?

Sullivimmi tarnikkut atugassarititat pillugit nalunaarummi sulinermi misigissutsitigut annertuumik piumasaqaateqarneq inunnik toqqaannartumik imaluunniit toqqaannanngitsumik sullissinertut nassuiarneqarpoq, tassunga ilanngullugu innuttaasut aamma sullitat attaveqarfiginerini annertuumik piumasaqaateqarluni:

  1. inuit taakkua eqqarsartaasiat, misigisaat paasillugu, inissaqartillugu imaluunniit iliuuseqarfigalugu imaluunniit pissusilersuut,
  2. nammineq eqqarsaatit imaluunniit misigissutsit iliuuseqarfigalugit imaluunniit toqqorlugitimaluunniit
  3. inunnut sullitanut attaveqarneq imaluunniit pissusilersuut naleqqqussarlugu.

AT-ilitsersuut una taamaallaat misigissutsitigut piumasaqaatinut inunnik attaveqarnermut attuumassutilinnut tunngavoq, suliffeqarfimmi atorfeqanngitsunut imaluunniit sulititsisoqanngitsunut, tassaallutik innuttaasut, sullitat, qanigisat, atuisut, uninngasut, parnaarussat, atuartut, meeqqat, inuusuttut il.il.
AT-ilitsersuut una sulinermut attuumassutilimmik nakuuserfigineqarnermut tunnganngilaq. Tamanna annerusumik nakuuserneq pillugu AT-ilitsersuummi atuarsinnaavat.

2.2. Sulisut isumannaatsuunissaannut peqqissusaannullu kingunissat

Inulerineq sulinerup isumaqarneranut attuumassuteqarsinnaavoq ilutigalugu sulisut isumannaatsuunissaannut imaluunniit peqqissusaannut aarlerinarsinnaalluni.

Inulerinermi misigissutsitigut annertuumik piumasaqaateqarneq sivisuumik napparsimalluni sulinngitsoornermik annerulersitsisinnaavoq ass. ukkassisinnaannginneq, sivisuumik uippakajaarneq, annilaanganeq, isumatsassimangaarneq kiisalu nukissaarunneq.

Misigissutsikkut annertuumik piumasaqaateqarneq aamma sulinerup nalaani ajutoornissamut annerusumik aarlerinartoqartsitsisinnaavoq. Ass. sulisut misigissutsikkut annertuumik piumasaqaateqarnikut tatisimaneqarpallaarlutik isumallaallisaanermi periutsinik malinnissinnaasanngillat isumannaatsuunissarlu naapertorlugu iliusseqartaratik. Tamanna ass. nakuusernikkut ajutoortoqarnissaanut aarlerinaatinik annertusititsisinnaavoq.

2.3. Isumannaallisaanermut aamma peqqinnissamut aarlerinaatit pitsaaliorneri

Sulisitsisutut suni tamani sulinerup pilersaarusiorneqarnissaa, aaqqissuunneqarnissaa siunissami qanittumi aamma ungasissumi inulerinermi misigissutsitigut annertuumik piumasaqaatinut atatillugu isumannaatsumik aamma peqqinnartumik tamakkiisumik illersorneqarsinnaasumik ingerlanneqassapput.

Tamanna isumaqarpoq, misigissutsitigut piumasaqaatit annertuut sulisut isumannaatsuunissaannut peqqissuunissaanullu siunissami qanittumi ungasissumilu ajoqutaassanngitsut. Tamanna aamma isumaqarpoq illit sulisitsisututeqaatsumik iliuusissanik aallartitsissasutit, taamaalillutik sulisut misigissutsitigut annertuumik piumasaqaatit pissutigalugit napparsimalissanngippata ajoqusissanngippataluunniit.

3. Inulerinermi misigissutsitigut annertuumik piumasaqaatinik qulaajaaneq aammanalilersuineq

Takussutissaq 2 - Misigissutsitigut annertuumik piumasaqarneq qulaajaruk naliliiffigiullu.

Takussutissaq 2 - Misigissutsitigut annertuumik piumasaqarneq qulaajaruk naliliiffigiullu.

 

Sulisitsisutut ingerlaavartumik suliffeqarfimmi inulerinermi misigissutsitigut annertuumik piumasaqaateqartoqarnersoqqulaajaaffigissavat. Misigissutsitigut annertuumik piumasaqaateqartoqarpat, sulisuit isumannaatsuunissaannut aamma peqqissuunissaannut pitsaasumik pitsaaliorneqarnersoq naliliiffigissavat.

Suliami tassani sulisut peqataatinneqarnissaat attuumassuteqarpoq, pissutigalugu misigisaat aamma misilittagaat suliffeqarfimmi misigissutsitigut annertuumik piumasaqarneq pillugu ilisimasaat pingaaruteqarmata. Taamaattoq aamma isumaqaqaaq, suliffeqarfimmi toqqissisimasumik oqaloqatigiittoqarsinnaasoq, sulisut  sulinerminni unammilligassaminnik eqqummaariffiginninnissaminnut periarfissaqartinneqarlutik.

Qulaajaaneq aamma naliliineq ulluinnarni suliap naammassinissaa pillugu suleqatigiinnermut ilaasinnaavoq aamma tarnikkut sullivimmi avatangiiinik annertunerusumik misissuinermut ilaasinnaalluni. Tamanna ass. APV’mut ilaasinnaavoq.

3.1. Qanoq sulinermi misigissutsitigut annertuumik piumasaqaatit inunnut saqqummersittarpigit

Sulisitsisutut sulineq inunnik toqqaannanngitsumik imaluunniit toqqaannartumik attaveqarfiusoq qiviaqqaarsinnaavat. Tamanna ass. ornigunnikkut, oqarasuaatikkut, allannikkut virtuelikkulluunniit ingerlanneqarsinnaavoq. Imaassinnaavoq aamma inuit inissisimaffii pillugit nakkutiginninneq, atuarneq imaluunniit assinik isiginnaarneq imaluunniit videonik isiginnaarneq.

Tulliatut inuit taakkua sulisut attaveqarfigisaat qanoq pissuseqarnersut misissorsinnaavat. Sulisunut ingammik misigissutsikkut annertuumik piumasaqaateqartoqarsinnaavoq, imaappat:

  • Inuit sullinneqartut, inunnut peruluttunut imaluunniit inuunerminni ilungersunartumik inissisimasunut namminneq taamatut inissisimanngikkunik ilaqutaapput , ass.:
    • Atugarliorneq, aliasunneq imaluunniit perulunneq
    • Sumiginnaaneq
    • Timikkut imaluunniit tarnikkut nappaat, ajoqusersimaneq imaluunniit  piginnaanikillisimasut
    • Aningaasaqarnikkut imaluunniit inuttut ajornartorsiuteqarneq
    • Atornerluineq imaluunniit pinerlunneq.

  • Inuit sullinneqartut unammillernartumik pissuseqarput, imatut:
    • Sakkortuumik, saassusseqajaasumik imaluunniit killissamik qaangiisumik pissusilersorneq
    • Oqaaqqissaarinerit, naammagisaqannginneq imaluunniit pisuutitsineq
    • Uupakaatitsiniarluni imaluunniit eqqortuutitsiniarluni pissusilersorneq
    • Siumut takorluuisinnaannginnaq imaluunniit naatsorsuutigineqarsinnaannginneq
    • Imminut ajoquserneq imaluunniit tamanna pilluguqunusaarneqarneq
    • Malugeqqulluni, akornusersuilluni imaluunniit kipititsisaqattaarluni pissusilersorneq
    • Ikiorfissaarunneq, nipangersimaneq, qianeq imaluunniit miserratiginninneq.

Suliassat allat sulisut inunnik taakkuninnga sullissinerminni suliarisartagaat aamma takusinnaavatit. Inulerilluni suliat sulinermi misigissutsitigut annertuumik piumasaqaatitaqarsinnaasut ass. tassaapput:

  • Kajumissaarineq, tapersersuineq, ikorfartuineq imaluunniitkiffartuineq
  • Inuit allat inuunerinut annertuumik kinguneqarsinnaasunik aalajangiineq
  • Paaqqutarinninneq, isumassuineq, sullissinneq imaluunniit qulaajaaneq
  • Annaassiniarnermik suliaqarneq
  • Nakkutiginninneq, misissuineq, piumasaqaatinut killiliineq imaluunniit piumasaqarneq
  • Maalaarutit, kamannerit, puullaaqinerit imaluunniit naammagittaalliorneq isumagalugit
  • Qanigisanik suleqateqarneq.

Sulisut inulerinermi sulineranni misigissutsitigut annertuumik piumasaqaatit sorliit piumasaqaatigineqarpat?

Suliat toqqaannartumik imaluunniit toqqaannanngitsumik inunnik sullissiffiusut suussusersissagukkit, sulisunut ataatsimik arlalinnilluunniit piumasaqaateqarnersut kingornatigut takusinnaavat:

  1. Inuit taakkua eqqarsartaasiat iserfigalugu, inissaqartillugu imaluunniit iliuuseqarfigalugu,
  • misigissutsit imaluunniit pissusilersuutit. Ass. piumasaqaateqartoqarsinnaavoq, sulisut:
    • Inuit taakkua inissisimanerannut pisunillu atuaasinnaaneq paasinnissinnaanerlu.
    • Pissusilersuutaasinnaasunik siumut ilisimaarinninneq taamaaliornikkullu pisussamut piareeqqaneq.
    • Killiffimmik qaangiisut, nuanniitsut imaluunniit pissusilersuutit misigissutsinut tunngasut.
  1. Nammineq eqqarsaatit imaluunniit misigissutsit isumaginissaat pillugit annertuumik piumasaqaatit. Tassani assersuutigalugu
  • piumasaqaateqartoqarsinnaavoq, sulisut:
    • Nammineq misigissutsitigut qisuariarnernik inunnut sullitanut tunngatillugu inuunermi inissisimaffii sakkortuut ilungersunartullu ilisimasat pissutigalugit pisartunik.
    • Misigissutsinik ass. kamanneq imaluunniit sapilerneqsulisuni inunnik attaveqartartuni pisartunik toqqorterineq.
  1. Inunnut attaveqarnermik imaluunniit pissuseqarnissamut naleqqussarnissaq pillugu annertuumik piumasaqarneq, ukununnga
  • sullitanut. Ass. piumasaqaateqartoqarsinnaavoq, sulisut:
    • Naak isornartorsiorneqaraluarlutik imaluunniit nipituuliorfigineqaraluarlutik misiginngisaminnik misigisaqarneratut ass. qungujulallutik, inussiarnisaarlutik akuersaarlutillu.
    • Aporfiusartuni assigiinngitsuni ass. akulerutinngikkaluarluni akulerunnerni, oqaaseqanngippallaarneq oqaaseqarpallaarnerluunniit imaluunniit oqartussaassusermik ilutigalugu paasinnissinnaanermik isumassuisinnaanermillu ingerlatsineq.

Sulisuni ataasiakkaani, suleqatigiinni ataasiakkaani imaluunniit suliffeqarfiit immikkoortortaqarfiini imaluunniit suliffeqarfimmi tamarmi siammasissumik misigissutsitigut annertuumik piumasaqaateqartoqarsinnaavoq.

Eqqumaffigiuk Sulinermut atatillugu nakuuserneq

Pissusilersortoqarnersoq misigissutsikkut annertuumik piumasaqaatilimmik aamma timikkut imaluunniit tarnikkut nakuusertoqarnissaanut aarlerinaatilimmik qulaajaaninni maluginiagaqarnissat pingaaruteqarpoq. Ass. sakkortuumik imaluunniit mamiasutsitsisumik pissusilersorneq . Pingaaruteqarpoq, ilaatigut pissutigalugu nakuusernermut aarlerinartoqarneranik pitsaaliuilluni suliniutit allat pisariaqarmata, aamma ilaatigut pissutigalugu nakuusertoqarnissaanut aarlerinartut eqqarsaatigalugit immikkut pisussaaffeqaravit. Sullivinni avatangiisit pillugit nalunaarummi aamma nakuuserfigineqarneq pillugu AT-ilitsersuummi sulinermut atatillugu nakuuserfigineqarneq aamma pisussaaffitit paasisaqarfiginerukkit.


Pisunut sakkortuunut atatillugu tarnikkut ikiueqqaarneq

Qulaajaaninni aamma pingaaruteqarpoq sulisut pisumik sakkortuumik misigisaqarsinnaanerat eqqumaffigissallugu. Sakkortuumik misigisaqarneq tassaasinnaavoq ass. naatsorsuutiginngisamik toqusoqarnera, ilungersunartumik ajoquserneq, nammineq imaluunniit allat timikkut imaluunniit tarnikkut peqqissusaasaluunniit ilungersunartunik sioorasaartinneq.  Sulinermi pisunik sakkortuunik sulisut misigisaqarsinnaanerat imaluunniit isiginnittoqarsinnaaneranut immikkut aarlerinartoqarpat, illit sulisitsisutut tarnikkut ikiueqqaarnissamut isumannaallisaatit pisariaqartut isumagissavatit. Sulisitsisutut aamma sulisut toqqaannartumik pisumik sakkortuumik misigisaqarsimappata imaluunniit takunnissimappata tarnikkut ikiueqqaarnermik periarfissaqarnissaat isumagissavat. at.dk tarnikkut ikiueqqaarneqpillugu paasisaqarnerugit.

3.2. Isumaannaatsuutitsinissamut aamma peqqissutsimut aarlerinartut pitsaasumik pitsaaliorneqarnersut qanoq naliliisinnaavit?

Suliffeqarfimmi inulerinermi misigissutsitigut annertuumik piumasaqaateqartoqarpat sulisuit isumannaatsuunissaannut aamma peqqissussaannut aarlerinartut pitsaasumik pitsaaliornerlugit illit sulisitsisutut naliliiffigissavat.

Pitsaasumik pitsaaliuineq aarlerinanngilaq, pitsaaliuinerit annertussusaanut, aamma attaveqarnernut misigissutsikkut annertuumik piumaqaatilinnut assingunngippata.
Annertussusaanut apeqqutaavoq:

  • Ulluinnarni sulinermi qanoq annertutigisumik attaveqartoqartarpa aamma qanoq sivisutigisarpat.
  • Qanoq sivisutigisumik ingerlasimava.

Suussusaanut apeqqutaasinnaavoq:

  • Inunni sullitasuni inuunermi inissisimaneri qanoq ilungersunartiginersut.
  • Inunni sullitani pissusilersuutat qanoq unammillernartiginersut.
  • Inunni sullitani sulisut suliaat qanoq nalunartiginersut aammailungersunartiginersut.
  • Attaveqarneq misigissutsitsigut qanoq annertutigisumik piumasaqaateqarfiunersoq aamma piumasaqaatit taakkua qanoq annertutiginersut.

Pitsaaliuinermi iliuusissat attaveqarnerup annertussusaanut suussusaanullu naapertuunnersut ilaatigut iliuuserineqartut naammannersut aamma tulliuttunut attuumassueqarnersut:

  • Attaveqarnerup piareersarneqarnera. Tamanna ass. sulisut inunnik attaveqarfigisartakkaminnik ilisimasassanik pisariaqartunik taakkununnga ilanngullugit pisariaqartitaannik pissusilersuutaannillu tunngasinnaavoq.
  • Attaveqatigiinnerup pigiinnarnissaa. Tamanna ass. sulisut suliassanik misigissutsikkut annertuumik piumasaqaatitalinnik isumaginninnissamut naammattunik piginnaasaqarnissaannut piffissaaqarnissaannullu, kiisalu suliassat qanoq aamma qaqugukkut naammassineqartarnissaannut sunniuteqarnissaannut tunngavoq.
  • Attaveqarneq isumagalugu. Tamanna ass. sulinermi suleqatigiit, aqutsisut, isumasiueqatigiinneq imaluunniit supervision aqqutigalugu suliarisarnerinut tunngasinnaavoq.

Piffissaq sivikitsoq ingerlasarpoq, misigissutsitigut annertuumik piumasaqaateqarneq sulisut isumannaatsuunerannut imaluunniit peqqissuunerannut aarlerinartunngornissaa:

  • Attaveqarneq ulluinnarni sulinermi imartunerulersillugu.
  • Attaveqartariaatsip ajornakusoornerulernerani.
  • Pitsaaliuilluni suliniutit annertussusaat ilusaallu assigiinngikkaangata.

Isumannaatsuunissamut imaluunniit peqqissuunissamut aarlerinaat pitsaasumik pitsaaliorneqannginnera takussutissaqarpat

Misigissutsikkut annertuumik piumasaqataateqartoqartillugu isumannaatsuunissamut imaluunniit peqqissuunissamut aarlerinaat pitsaasumik pitsaaliorneqannginneranut takussutissat assigiinngitsuusinnaapput. Pissutsit taakkua aarlerinartumik nalilersuinissamut ikorfartuutaasinnaapput.

Pissutsit ataani taaneqartut ilaat piffissami sivisunerusumi pisarpata, misigissutsikkut annertuumik piumasaqaateqarnerani isumannaatsuunissamut imaluunniitpeqqinnissaq peqqissuunissamut aarlerinaatit pitsaasumik pitsaaliorneqarsimannginnersut imaluunniit tamakkua allamut tunnganersut paasiniassallugu pingaaruteqarpoq.

  • Inuit sullitat peqatigalugit aaqqiagiinngitsoqarpat.
  • Sulisut pillugit inuit sullitat ajortumik isornartorsiuippata imaluunniit maalaarpata.
  • Sulinermi tunniusimaneq annikippat.
  • Sulisut sullitaminnit ungasillippata ass. misigittaatsumik periuseqarpata.
  • Sulisoqartarpoq inunnut sullitaminnut akuleruttorujussuarnik.
  • Aqutsisunit imaluunniit suleqatinik sulisut ajortumik isornartorsiorpata.
  • Suliffeqarfiup iluani aaqqiagiinngitsoqarpat imaluunniit suleqatigiinnermi ajornartorsiortoqarpat.
  • Sulisut napparsimallutik sulinngitsoortarnerat imaluunniit taarseraannerat annertuppat.
  • Sulinermi ajutoortoqartarpat- imaluunniit ajutuungajattoqartarpat.
  • Sulinermi kukkusoqarpat.

Sulisunut ataasiakkaanut isumannaatsuunissamut imaluunniit peqqissuunissamut aarlerinaatit pitsaasumik pitsaaliorneqarsimannginnerinut tulliuttut takussutissaapput:

  • Sininniarníkkut ajornartorsiuteqarneq.
  • Eqqarsartaatsikkut imaluunniit timikkut qasuneq.
  • Qiajaneq, nikallunganeq imaluunniit puffajanerulerneq.
  • Sulinerup avataani sulineq pillugu eqqarsaatit alaruminaatsinneri.
  • Kalerrisaartinnissamut sillimaannavinneq.
  • Eqqaamasaqarniarnikkut imaluunniit ukkassiniarnikkut ajornartorsiuteqarneq.
  • Suliatigut naammanginartoqannginneranik misigineq.
  • Inuttut kisimiitsilersinnaaneq.
  • Soqutigisaqannginneq imaluunniit misigissuseqannginneq.
  • Nukissaarunneq, neriuutaarunneq imaluunniit pisuusutut misigineq.

Sunniutit isumannaatsuunissamut imaluunniit peqqissutsimut aarlerinartumut annertusaataasinnaasut

Illit sulisitsisutut naliliiffigissavat, sullivimmi avatangiisini sunniuteqartoqarsimanersoq inunnik sullissinermi misigissutsitigut annertuumik piumasaqaatit aarlerinassusaannut annertusaasinnaasunik. Sulisut sorlernik suliaqarnerinut sunniutit apeqqutaasarput.

Misigissutsitigut annertuumik piumasaqaatit annertusinnaapput, ilutigalugu imaattoqarpat:

  • Sulinermi nakuuserfigineqarnissamut aarlerinartut ass. inunnut sullitaminnut attaveqarnerannik pilersitsinissap aamma allannguinaveersaarnissap ajornakusoortinnera.
  • Suliat annertuut aamma piffissakinneq, taamaalilluni sulisut ass. suliat naammassinissaannut piffissaqarnatik, atassuteqartumik attaveqarneq aamma pisariaqartumik qanilaarnermik najuunnermillu pilersitsinissaminut toqqissisimanatik.
  • Suliani piumasaqaatit ersarinngitsut ass. suliatigut periuseq ersarinngitsoq imaluunniit inunnut sullitanut atatillugu suliat sorliit kia isumagissanerai ersarinngitsoq.
  • Sulinermi piumasaqaatit akerleriit ass. sulisunut naatsorsuutit allamut tunngasut, inunnut sullitanut kiffartuussinerit pitsaassusiisalu qaffasissusaat sorleq kiffartuussissutigissaneraat.
  • Initigut sinaakkutit naapertuutinngitsut. Tamanna ass. sulisut misigissutsitigut ilungersunartumik attaveqarnerminni sumiiffimmik tunuarfigisinnaasaqannginnerat aamma unikkallarfissaqannginnerat. Aamma sulisut akornuserneqanngikkuni inunnik sullitaminnik isertuussanik imaluunniit ajornakusoortunik oqaloqatiginnissinnaapput.
  • Nipit, attaveqarnermut akornutaasinnaasut ass. angallanneq, sannaanik allannguineq imaluunniit inuit allat.

Sulisut piginnaasaat eqqarsaatigalugu

Sulisut inulerinermi misigissutsitigut annertuumik piumasaqaateqartoqartillugu isumannaatsuunissaannut peqqissuunissaannullu aarlerinartoqarnersoq illersorneqarsinnaasumik pitsaaliorneqarnersoq illit sulisitsisutut nalilersussavat, sulisut ataasiakkaat piginnaasaat eqqarsaatigalugit pisariaqartitsisoqarnersoq suliaat illersorneqarsinnaasumik ingerlanersoq nalilersortuassavat. Sulisup ukiui, isiginninneri imaluunniit sulisinnaassusaanut tunngasinnaavoq. Tassani ass. inuusuttut aamma sulisut nutaat ingammik eqqarsaatigineqassapput, sulinerup tungaatigut misilittagaqarpallaanngippata. Sulisut timimikkut imaluunniit tarnikkut piginnaanikillisimasut pisariaqartitaat aamma eqqarsaatigineqassaaq.

Gruppinut aarlerinartorsiorsinnaasut illersorneqarneri

Sulisut aamma immikkut illersorneqarsinnaasut naliliiffigissavatit, ukununnga inulerinermi misigissutsitigut annertuumik piumasaqaateqartoqarsinnaaneranut aarlerinaatit, pissutigalugu taakkununnga aarlerinaat annertummat. Tassani ass. naartusut misigissutsitigut annertuumik piumasaqaateqarnerup kingunerisinnaasaanik uippakajaarnermik artorsaateqalersinnaasut pineqarput.

4. Sulisut isumannaatsuunissaannut aamma peqqissusaannullu aarlerinartumik pitsaaliuineq

Takussutissiaq 3 - Sulisut isumannaatsuunissaannut aamma peqqissusaannut aarlerinartunik pitsaaliuineq.

Takussutissiaq 3 - Sulisut isumannaatsuunissaannut aamma peqqissusaannut aarlerinartunik pitsaaliuineq.

 

Sulisitsisutut pitsaaliuilluni iliuutsinik aallartitsinissamut pisussaaffeqarputit, sulineq isumaatsuunissakkut aamma peqqissuunissakkut tamakkiisumik illersorneqarsinnaanersoq pisariaqarpat qulakkiissallugu, inulerinermi misigissutsitigut annertuumik piumasaqaateqartunut atatillugu. Suliniutit pitsaasuussapput, taamaalillutik sulisut napparsimalissanngimmata imaluunniit ajoqusissanngimmata misigissutsitigut piumasaqaatit annertuut pissutigalugit.

Sulisutit aamma AMO suleqatigalugit pitsaaliuilluni iliuutsit pilersaarusiussavatit aamma aallartissavatit. Kingullertut taaneqartoq taamaallaat suliffeqarfinni 10-nik amerlanernilluunniit sulisulimmi atuuppoq.

Suliffeqarfimmi misigissutsitigut annertuumik piumasaqaatitigut aarlerinartumik pitsaaliuinissamut suliatigut ilisimasat pisariallit pigineqanngippata, illit sulisitsisutut avataaneersunit ilisimasalinnit ikiortissarsiussaatit suliap tamakkiisumik illersorneqarsinnaasumik ingerlanneqarnissaa qulakkeerniarlugu.

4.1. Pitsaaliuinermi iliuusissat pingaarnerpaat

Illit sulisitsisutut inulerinermi misigissutsitigut annertuumik piumasaqaatinut aarlerinartut pitsaaliorniarlugit iliuusissat tulliuttut ukkatarinissaat naapertuuppoq:

  • Suliap pilersaarusiornera aamma aaqqissuunnera, taamaalilluni sulineq illersorneqarsinnaassammat.
  • Naammattumik naapertuuttumillu ilinniartitsineq aamma suliap ingerlannissaanut ilitsersorneqarneq.
  • Aqutsisunit aamma suleqatinit suliami tapersersorneqarneq.
  • Sulianut ingerlanneqartussanut atatillugu suliani sunniuteqarsinnaaneq.
  • Sulisut piginnaasaat eqqarsaatigalugit.
  • Gruppit aarlerinartorsiorsinnaasut illersorneqarneri.

Ajornanngippat misigissutsikkut annertuumik piumasaqaatit, sulisut isumannaatsuunissaannut imaluunniit peqqissuunissaannullu aarlerinartuusinnaasut pinaveersaarneqassapput. Iliuusaasinnaapput attaveqarnermut annertussusaanut suussusaanullu tunngasut. Misigissutsitigut annertuumik piumasaqaatit tamarmik pinaveersaartinneqarsinnaanngillat. Pisumi tassani aarlerinartoq pinaveersaartissavat sulisut ass. attaveqarnerminni naammattumik aamma attuumassutilimmik piareersarnissaannut periarfissiinikkut, attaveqarnermik isumaginninneq aamma attaveqarnerup kingornatigut suliassat sulisut attaveqarnerminni isumagisinnaasassagaat qulakkeerniarlugu.

4.2. Sulineq illersorneqarsinnaassammat pilersaarusiorneq aamma aaqqissuussineq

Sulisitsisutut sulineq pilersaarusiussallugu aamma aaqqissuutissallugu pisussaaffeqarputit, taamaalilluni inulerinermi misigissutsitigut annertuumik piumasaqaatinut atatillugu isumannaatsuunikkut aamma peqqissutsikkut tamakkiisumik illersorneqarsinnaassammat.

Suliap pilersaarusiornissaa aamma aaqqissuunnissaa pingaaruteqarpoq misigissutsitigut annertuumik piumasaqaatit aarlerinarnerata pinaveersaarnissaa iluatsissappat. Ataani assersuuteqarpoq sulisutit suleqatigalugit qanoq sulinermik pilersaarusiorsinnaasutit aamma aaqqissuussisinnaasutit.

  • Inunnut ataatsimut attaveqartariaaseqarsinnaavusi ersarissunik anguniagaqarnikkut, periutsit, atuuffii aamma sulinermi malittarisassat.
  • Inunnut sullissassinnut kiffartuussinermut imaluunniit pitsaassutsimut naatsorsuutigisasi ingerlaavartumik naleqqussarsinnaavasi, taamaalillutitk kiffartuussineq imaluunniit sullissineq qanoq ittoq naatsorsuutigissanerlugu nalussanngimmassuk.
  • Suliassat inunnut attaveqarnermut attuumassutillit suliarinissaannut naammattumik piffissaqarnissaq isumagineqassaaq ilaatigut piareersarnermut, isumaginninnermut attaveqarnerullu kingorna iliuuseqarnissamut.
  • Sulineq aaqqissuunneqarsinnaavoq taamaalilluni suliat misigissutsitigut annertuumik piumasaqaateqarfiusut sulianut allanut ass. allaffissornermi sulianik taarserlugit imaluunniit ajornakusuussusiinut imaluunniit inunnik sulisut ataasiakkaat attaveqarfigisaannut atatillugu allanngorartillugit.
  • PItsaasumik suliamik unitsitsigallartarneq tapersersorsinnaavarsi iluarseqqinnissamut periarfissiisoq.
  • Naleqquttunik illutaqarnissaa isumagisinnaavarsi ass. akornuserneqarani oqaloqatiginninnerit isertuussat ajornakusoortulluunniit ingerlanneqarsinnaanissaannut aamma inunnik sullitanik attaveqarnissamut piareersarnissamut attaveqareernerullu kingorna suliarinninnissamut ineeraq.
  • Sulisut pisariaqartitaat aaqqissuussamik eqqumaffigineqarsinnaavoq aamma inunnik sullitaminnut attaveqarnissaat piareersarsinnaavoq, isumagineqarsinnaavoq aamma attaveqareernerup kingorna sulinermi ass. isumasiuinnsamut, ataatsimiinnissamut aamma supervisionertinnissamut piffissaliisoqarsinnaalluni.

Eqqaamajuk, pilersaarutigineqartunik suliniutinik atuutsilersitsinerup malinnaaffiginissaa.

Assersuut: Naatsorsuutigisanik naleqqusaaneq aamma ataatsimut periaaseqarneq, qanigisanik suleqateqarnermik pitsanngorsaaneq

Suliffeqarfimmi sulisut qanigisat ilaannik suleqatigiinnermik unammilligassaqartarput. Aaqqiagiinnginnerpassuupput sulisut misigisagaat qanigisaasut isornartorsiuisinnaanerat aamma nakkarsaasinnaanerat. Aaqqiagiinnginnerit amerlanertigut sulisut innuttaasunik kiffartuussinerminni qanoq pitsaassuseqarsinnaanerinut tunngakkajuttarpoq, aamma sulisut qanigisanut tunngatillugu suleqatiginnittariaasaat assigiittanngillat.

Suliffimmit suleqatigiinnermut ataatsimut suleriaaseqarnermik pilersitsiniarneq ukkatarineqarpoq ilaatigut aqutsisut aamma sulisut suleqatigiinnermut anguniakkanik ersarissunik aamma malittarisassanik aalajangersaapput aamma sulisut taarsiinnerannut ilisimasanik avitseqatigiinnermut periarfissat patajaallisarniarlugit. Taassuma saniatigut aqutsisut qanigisanik oqaloqateqarput kiffartuussinissamut naatsorsuutigisaat naleqqussarniarlugit. Suliniutit qanigisanik suleqateqarnernik pitsanngorsaapput aamma aaqqiagiinnginnerit ikinnerulerput.

Assersuut: Sulianik agguaasineq nutaaq misigissutsitigut annertuumik piumasaqaateqartarneq annikillisinniarlugu

Suliffeqarfimmi sulisut ilaqutaasuni pissutsit ilungersunartut pillugit ilisimasanik paasitinneqakulasarput ass. meeqqanik sumiginnaaneq, atornerluineq aamma annertuumik atugarliorneq. Sulisut ilaqutariinnik aamma meeqqanik pissutsit taakkua pillugit saaffigineqartarput oqaloqatiginninnikkut kiisalu allaaserisat, assit il.il. atorlugit. Sullivinni avatangiisit pillugit misissuinermit takutinneqarpoq suliat sakkortunerpaat sulisuni taakkunanerpiaq pisartut, taakkualu oqaatiginiaraat sulinerminni naammanngitsutut misigikulasarlutik.

Aqutsisut aamma sullivinni avatangiisit pillugit aaqqissuussat aalajangerpaat sulisut ilinniartinneqassasut taamaalillutik suliat sakkortunerpaat sulisut amerlanerusut akornanni agguataarneqassammata. Sulisut aamma innuttaasunik attabeqarnerminni suliaasa allanngorarnissaat ukkatarineqarpoq suliat assigiinngisitaartillugit. Aamma ullorsiutini piffissaq aalajangersimasoq aalajangiunneqarpoq, taamaalillutik sulisut qaninnertut aqutsisutik peqatigalugit sulisut pisariaqartitaat piareersarnisamut, isumaginninnissamut, ilaqutaasunullu attaveqarnerup kingorna sulinissamut periarfissat eqqartorniarlugit.

4.3. Suliap ingerlannissaanut naammattumik aamma naapertuuttumik ilinniartitsineq ilitsersorneqarnerlu

Sulisitsisutut sulisut tamarmik inunnik sullissinerminni misigissutsitigut annertuumik piumasaqaatilinnut atatillugu isumaannaatsumik aamma peqqissutsikkut tamakkiisumik illersorneqarsinnaasumik sulisinnaanissaannut naammattumik aamma naapertuuttumik ilinniartinneqarnissaannut ilitsersuunneqarsinnaanissaannut sulisitsisutut pisussaavutit qulakkiissallugu. Taamaattumik ilinniartitsineq aamma ilitsersuineq qitiusumik pinaveersaartitsinermi iliuusaavoq.

Suliffeqarfimmi nutaanik sulisoqalernermi ilinniartitsinissaq ilitsersuinissarlu ukkatarissavatit, aamma suliniuteqarnermi sulisut, paarlatsit, atuartut aamma sulíffeqarfimmut attuumassutsillit namminersortut. Sulisut suliaannik allanngortoqaraangat ilinniartitsinissaq aamma ilitsersuinissaq aamma ukkatarisassavat. Ass. sulisut nutaanik suliakkerneqaraangata, sullitani allanngortoqarpat, imaluunniit suliamik ingerlatseriaaseq allanngorpat. Periutsit nutaat, inatsit nutaaq, sulilluni atortut nutaat imaluunniit teknologiip nutaap atorneqalernera pissutaasinnaavoq.

Pisariaqarpat ilinniartitsineq aamma ilitsersuineq aalajangersimasumik ingerlanneqartassaaq.

Ilinniartitsininni aamma ilitsersuininni sulisitsisutut iluaqutaasumik ukua ukkatarissavatit:

  • Sulisut eqqortunik piginnaaneqassasut taamaalillutik suliatik ingerlassinnaaniassagamikku inunnut sullitaminnut attuumassutillit.
  • Sulisut periutsini attuumassutilinni ilinniartinneqartarput ass. attaveqarnikkut piginnaanerit, aaqqiagiinnginnermik annikillisitsisinnaasut.
  • Sulisut inunnut sullitaminnut ilisimasat pisariallit ass. pisariaqartitaat, pissusaat aamma unammilligassat pillugit ilisimasaqassasut.
  • Sulisut inunnik sullitaminnik attaveqareernerup kingorna piareersarnissamut, isumaginninnissamut aamma suliaqarnissamut ilitsersorneqassasut.

Assersuut: Malittarisassat aamma atuuffiit ersarissut sulisup ilungersunartumik attaveqarneranut iluaqutaasut

Ilinniarfimmi sulisut ilaasa misigaat atuartoqartoq ilungersunartumik atugarliortunik, aamma sulisut atuartullu akornanni aaqqiagiinnginnerit pilerput, pissutigalugu atuartut pisumut sakkortuumik pissuseqarlutik qisuariarmata. Sulisut atuartut inuttut atugaat aamma tarnikkut ajornartorsiutaat pingaarnertut suliassarinngilaat, aamma tamanna isumagissallugu suliatigut piginnaaneqarfiginagu. Sulisut assut puffassimaarput aamma nukissaaleqillutik.

Aqutsisut ilaatigut sulisunik tamanik atuartunik attaveqarsimasunik ilinniartitsinerunermik aamma ilitsersuinerunermik ukkassinerulerlutik qisuariarput. Anguniagaq tassaavoq, kina sumut akisussaanersoq, qanoq iliuuseqartoqassanersoq, kiisalu atuartunik atugarliortunik attaveqarnerminni ikorfartuinissamut aamma tapersersuinisamut periarfissat suunersut sulisut ilisimassagaat. Sulisut aamma atuartunik tapersersuinissamut sulinerminni periusissanik ilinniartinneqarput. Anguneqartorlu tassaavoq, sulisut atuartunik attaveqarnerminni pitsaanerusumik tunngavissaqalermata, atuuffimminnik kiisalu iliuusissatut periarfissanik ilisimaarinninnerulermata, aamma sulisut atuartullu akornanni aaqqiagiinnginnerit ikinnerulerlutik.

AT-ilitsersuummi “Sulinermi ilinniartitsineq, ilitsersuineq aamma nakkutilliineq.

4.4. Aqutsisunit aamma suleqatinit sulinermi tapersersorneqarneq

Aqutsisunit aamma suleqatinit tapersersorneqarneq iliuusaavoq pingaarutilik sulisut inunnik sullissinerminni misigissutsitigut anneertuumik piumasaqaateqarfiusumi sulinerminni isumannaatsuunissaannut aamma peqqissuunissaannut aarlerinartumik pinaveersaartitsineq iluatsinniarlugu. Sulinermi aqutsisunit aamma suleqatinik tapersersorneqarneq sulisut sulinerminni piumasaqaatinik isumaginninnissaannut iluaqutaasarput. Illit aamma sulisutit ass. tulliuttunik ukkatarinnissapput, qulakkeerniarlugu sulinermi pisariaqartumik tapersersuisoqarnissaa:

  • Aqutsisut aamma sulisut pitsaasumik oqaloqatigiinnermik pilersitsissasut, taamaalillutik sulisut inunnik sullitaminnik misigissutsitigut annertuumik eqqumaffiginnittariaqarfiusuni toqqissillutik attaveqarnerit ilungersunartut ingerlattassavaat, aaqqiissutinullu siunnersuuteqarlutik.
  • Ulluinnarni sulisut aqutsisunik aamma suleqatinik sulianut inunnik sullitaminniut attuumassutilinnik ikorfartorneqarnissaminnut, tapersersorneqarnissaminnut aamma isumasiueqatiginninnissaminnut periarfissaqarput.
  • Sulisut sulinermut naatsorsuutinut piumasaqaatinut atatillugu suliat qanoq suliarineqartarnerinut sulisut pitsaasumik utertitsiffigineqassapput aamma akuersaarneqassapput. Tamanna aqutsisunit aamma suleqatinit pisinnaavoq.
  • Aqutsisut sulisut attaveqarnerminni ass. supervisionertinnikkut imaluunniit suliatigut isumasiueqatigiinnikkut aaqqissuussamik akulikitsumillu piareersarnissamut attaveqarnerullu kingornasulinissamut qulakkeerinnissaaq.
  • Sulisut pisuni ilungersunartuni tapersersorneqartassasut aamma isumassorneqartassasut ass. psykologimik ikiorserneqarnissamik neqeroorfigineqarlutik.

Assersuut: Sulisunut pilersaarut nutaaq misigissutsikkut annertuumik piumasaqaateqarneq pillugu pitsaanerusunik periarfissiivoq

Suliffeqarfik sanngiitsunik innuttaasulimmi aqutsisut ilisimalerpaat isumannaallisaanermi periuseqartoq ass. innuttaasunik ikiaroornartuutilinnik misissuinerit malinneqanngitsut. Innuttaasut atuinerat sakkortuumik pissusilersornermik kinguneqarsinnaasoq misilittagaqarfigineqarpoq aamma taamaalilluni nakuusertoqartilugu ajutoornissamut aarlerinartoq annerulluni. Misissuilluarnerup kingorna aqutsisut paasivaat sulisut innuttaasut aaqqiagiinngiffeqarnerinut iliuuseqarfiginissamut nukissaqanngitsut, isumannaallisaanermi periutsinut atatillugu pisartuni. Sulisut pisuni taamaattuni kisimiillutik misigaat suleqatinik oqaloqateqarnissaminnut piffissaqarnatik periarfissaqarnatillu.

Aqutsisut tamatuma kingorna sulisunut pilersaarut nutaaq suliarissavaat, sulisut innuttaasunut takkuttunut tigooraanissaminnut amerlanerussallutik, suleqatigiit taarserneranni oqaloqatigiissinnaallutik aamma sulisut ataatsimiittarneri akulikinnerulissallutik. Gruppini aamma akulikitsumik supervisionertitsisoqartalerpoq, taamaalillutik sulisut innuttaasunik attaveqarnerup kingorna misigissutsitigut ilungersunartut suliarisinnaassammatigit.

Assersuut: Misigissutsitigut annertuumik piumasaqaateqartoqarnerata kingorna suliaqarnerup annerusumik ukkatarineqarnera

Suliffeqarfimmi sulisut suliaminnut ilaatillugu ilaannikkut pisunut sakkortuunut takunnittuusarput ass. angallannermi ajutoornerit sakkortuut aamma imminut toqoriaraluarnerit.
Suliffeqarfimmi tarnikkut ikiueqqaarneq pillugu pisariaqartunik isumannaallisaateqarpoq. Sulisut amerlanersaasa suliaanni innuttaasunut attaveqarneq sakkukinneruvoq kisianni suli misigissutsitigut piumasaqaateqarfiulluni.

Suliffeqarfik sapaatip akunneranut ataasiarluni sulisunik ataatsimiititsisarpoq, kisianni piffissami sivisuumi sulisut ataatsimut innuttaasut pingaartitaannik eqqartuinissaannut piffissaqarsimanngillat. Sulisut ataasiakkaat napparsimallutik sulinngikulanerat qaffakkiartulersimavoq, allallu sulinerminni tunniusimanerat annikinnerulerluni, aamma sulisut akornanni aaqqiagiinnginnerit amerlanerulersimallutik.

Aqutsisut aamma sulisut isumaqatigiipput sulisut ataatsimiinneri amerlineqassasut aamma ulluinnarni attaveqarnerup kingorna sulineq oqaluuserisassani aalajangersimasumik ilaatinneqalissasoq. Aamma aalajangerneqarpoq, qanimut aqutsisoq innuttaasunik attaveqarnermi misigissutsitigut suut imartunerunersut aperineqartassasoq, aqutsisoq sulisut ataasiakkaat suliassat pillugit oqalutsillugu.

4.5. Sulianut ingerlanneqartussanut atatillugu sulinermi sunniuteqarsinnaaneq

Sulinermi sunniuteqarneq sulisut inunnik sullissinerminni misigissutsitigut anneertuumik piumasaqaateqarfiusumi isumannaatsuunissaannut aamma peqqissuunissaannut aarlerinartumik pinaveersaartitsinerup iluatsinnissaanut aamma iliuusaavoq pingaarutilik. Sunniuteqarsinnaaneq sulinermut sunniuteqarsinnaaneq aamma sulisut sulinermi piumasaqaatinik isumaginnissinnaanerannut tunniussaqarnermut tunngavoq. Ilit sulisitsisutut qulakkiissavat, sulisuvit sulinerminni sunniuteqarnissaat, ass:

  • Sulisut inunnik sullitanik attaveqarnissaannut pilersaarusiornernut aaqqissuussinernullu peqataatinneqassasut ass. suliatigut anguniakkanut, periutsinut, atuuffinnut aamma malittarisassanut aalajangiinermut atatillugu.
  • Sulisut qaqugukkut, qanoq aamma suliassat inunnut sullitaminnut attaveqarnermut attuumassutillit tulleriiaarneri suliassat sorliit naammassissanersut sunniuteqassapput.
  • Akulikitsumik ataatsimiittassasusi aamma qanoq misigissutsitigut annertuumik piumasaqaateqarnermut aarlerinartup pinaveersaarnissaata eqqartorneqarnissaa.

Assersuut: Piumasaqaatit sunniuteqarfigilernerisa sulineq misigissutsitigut piumasaqaateqarpallaarunnaartippaa

Suliffeqarfimmi sulianut pingaarutilittut ilaavoq, sulisut sullitat naammagittaalliutaannik isumaginnissasut. Sulisut sullitaminnik sakkortuumik pissusilersornerit aamma sakkortuumik kamarujussuartut misigikulasarpaat. Sulisut taakkua pisut taamaattumik ingammik ilungersunartutut misigisarpaat, pissutigalugu qungujulasussatut akuersaartussatullu ilitsersuunneqarnikuugamik taamaalillutik misigissutsitik toqqortertussaagamikki. Sulisut soraareernerup kingorna misigisaminnik alarsiniarnerminnik ajornatorsiuteqarsimapput.

Aqutsisut sulinerup pilersaaruserneqarnerani aaqqissuunneranilu sulisunut peqataatitsiniarlutik aalajangertut ilaatigut sulisut allatut ilitsersuunneqarnissaat aalajangertarpaat. Ilitsersuinermik allannguineq isumaqarpoq, sulisut pisuni tamaniinngitsoq sullitanut qungujulasassasut aamma akuersaartuussasut. Akerlianik tunuartariaqarsimapput, killissatik qaangerneqaraangata, sullitatillu aqutsisut innersuuttarlugit. Suliniuteqarnerup kinguneraa, sulineq misigissutsitigut piumasaqaateqarpallaarunnaarmat sulisullu sullitat naammagittaalliornerannik pitsaanerusumik isumaginnissinnaalerlutik.

Assersuut: Pilersaarusiornermi sunniuteqaqataaneruneq aamma oqaloqatigiinnerni ajornakusoortuni aaqqissuusseqataaneruneq

Suliffeqarfimmi sulisut ilaatigut innuttaasut sanngiitsut ikorfartorneqarnissaat pillugu aalajangiisariaqartarput. Pisuni assigiinngitsuni inatsisini najoqqutassat aalajangersarneqartut tunngavigalugit innuttaasut kissaatigisaannik sulisut ikorfartuisinnaasanngillat.

Sulisut ajuusaarput aamma naammanngitsutut misigalutik pissutigalugu innuttaasut toqqissisimanngikulasarmata aamma naammagittaalliungaatsiarlutik aamma innuttaasut sulisullu akornanni aaqqiagiinngittoqarpoq. Sulisut amerlanerit oqariartuutigaat, unnukkut sininniapiloortarlutik suliatik eqqarsaatigisarneri pissutigalugu.

Taassuma kinguneratut aqutsisut ilaatigut toqqarpaat sulisut suliaminnik pilersaarusiornissamut aaqqissuussinissamullu sunniuteqarnerunissaat. Tamanna ilaatigut isumaqarpoq, sulisut ass. itigartitsinerminni oqaloqatiginninnerit ilungersunartut ingerlannissaannut piffissaq aamma sivisussusaat nammineerlutik aalajangersinnaagaat. Sulisut taamaalillutik innuttaasoq pillugu suliatigut ilisimasatik aallaavigalugit piffissaq naapertuuttoq toqqarsinnaavaat aamma namminneq piareersarnissaminnut piffissaqarnissartik aamma oqaloqatiginnereernerup kingorna sulinissaq qulakkeerlugu.

4.6. Sulisut piginnaasaat eqqarsaatigalugu

Ilit sulisitsisutut inulerinermi misigissutsitigut annertuumik piumasaqaateqartoqartillugu sulisut isumannaatsuunissaannut aamma peqqissuunissaannullu aarlerinartumik pinaveersaartitsissaatit, sulisut ataasiakkaat piginnaasaat ass. ukiui aamma isiginnittariaasii eqqarsaatigalugit illersorneqarsinnaasumik sulisinnaanissaat pisussaaffigivat.

Sulisoq ass. sulinermut tunngatillugu misilittagaqarpallaanngikkunik imaluunniit sulinerup pingaaruteqarneranut ilisimasaqarpallaanngikkunik, piffissap ilaani ilinniarteqqinneqarnissamik aamma ilitsersorneqarnissamik imaluunniit aqutsisumit aamma suleqatinik tapersersorneqarnissamik pisariaqartitsisinnaavoq.

4.7. Gruppinut aarlerinartorsiorsinnaasut illersorneqarneri

Sulisut maluttarissut inulerinerini taakkununnga sakkortusinnaasunut misigissutsitigut annertuumik piumasaqaateqartoqarsinnaaneranut aarlerinartunut illersussallugit aamma pisussaaffeqarputit.

Tassani ass. naartusut misigissutsitigut annertuumik piumasaqaateqarnerup kingunerisinnaasaanik uippakajaarnermik artorsaateqalersinnaasut pineqarput. Taamaattumik pisariaqarsinnaavoq. Piffissami siusissukkut suliniutinik pinaveersaartitsisunik aallartitsineq, imaluunniit taakkua sulisut illersorniarlugit suliniutinik allanik pisariaqartitsisoqarsinnaavoq. Tamanna ass. sulinerup nalaani unikkallarnerit amerlanerunissaannut imaluunniit suliat iluarsaannissaannut periarfissaqartitsivoq.

5. Suliap illersorneqarsinnaasumik ingerlanneqarneranik pitsaasumik nakkutilliinermik ingerlatsineq

Takussutissiaq 4 - Suliap ingerlarnganik pitsaasumik nakkutilliinermik ingerlatsineq.

Takussutissiaq 4 - Suliap ingerlarnganik pitsaasumik nakkutilliinermik ingerlatsineq.

 

Suliap inulerinermi misigissutsitigut annertuumik piumasaqaatinut atatillugu illersorneqarsinnaasumik isumannaatsumik aamma peqinnartumik ingerlanneqarneri pitsaasumik nakkutigineqarnissaat sulisitsisutut pisussaaffeqarputit qulakkiissallugu. Sulisuit suliniutit isumaannaatsuunissaq peqqissuunissarlu pillugit aallartinneqartut siunertarineqartutut ingerlanersut nakkutigissavaat.

Nakkutiginninneq pitsaasuussappat sulisut napparsimalersutaasinnaanngitsumik imaluunniit misigissutsikkut annertuumik piumasaqaatit pissutigalugit ajoqusersinnaanatik ilumut sulinersut ingerlaavartumik nakkutigineqarnissaa pisariaqarpoq. Tamanna pisariaqarpoq, pissutigalugu misigissutsitigut annertuumik piumasaqaateqarneq sulisumit sulimut aamma immikkoortortamit aamma immikkoortortamut nikerartarmat, soorlu piffissap ingerlanerani allanngorsinnaasoq. Nakkutilliinerit ingerlanneqartarnerinut annertussusaannullu suliap suussusaa, sulisut piginnaasaat aamma misigissutsikkut annertuumik piumasaqaateqakulanera apeqqutaavoq.

Nakkutilliinermi ilaassapput:

  • Sulisut isumaannaatsumik aamma peqqissutsikkut tamakkiisumik illersorneqarsinnaasumik suliaqarniarlutik qanoq suliaminnik ingerlatsisarnersut aamma ilinniartinneqarnerminnik aamma ilitsersorneqarnerminnik malinnittarnersut.
  • Pinaveersaartitsilluni suliniutit misigissutsitigut annertuumik piumasaqaatinut atatillugu pitsaasuunersut.
  • Ilinniartinneqarneq aamma ilitsersorneqarneq naammassimanersoq aamma naapertuunnersoq.
  • Sulisut ass. naatsorsuutigineqartutut sulisimannginnerminnik paasitinneqaraangamik sulinerminnik naleqqusaasarnersut.

AT-ilitsersuut pillugu “Ilinniartinneqarneq, ilitsersuineq aamma sulinermik nakkutilliineq” pillugu annerusumik atuagaqarsinnaavutit.

Nakkutilliinermi misigissutsitigut annertuumik piumasaqaateqartoqartoq takutinneqarpat, illit sulisitsisutut naliliiffigissavat, sulisuit isumannaatsuunissaat aamma peqqissuunissaat pitsaasumik pinaveersaartinneqarnersoq, kapitali 3 naapertorlugu. Pisariaqarpat, pinaveersaartitsissutinik suliniutinik aallartitsissaatit, kapitali 4 naapertorlugu.

Pitsaasumik nakkutilliineq aamma ukiumoortumik sullivinni avatangiisit pillugit eqqartuinermut aamma APV-mik suliaqarnermut pingaarutilinnik isummerfiusinnaavoq.

6. Nalunaarutit aamma ilitsersuutit attuumassutillit

Inulerinermi misigissutsitigut annertuumik piumasaqaateqaatit pillugit AT-ilitsersuut malittarisassanik tulliuttunik pingaarnertut tunngaveqarpoq

Sullivinni avatangiisit pillugit inatsit - Lov 2062 - 2020 - kingusinnerusukkut allannguuteqartoq

Sullivimmi tarnikkut avatangiisit - Nalunaarut 1406 - 2020 - kingusinnerusukkut allanngortinneqartoq - §§ 1406 aamma 1406

Nalunaarutit allat attuumasutillit

Sulliviit aalajangersimasut aaqqissuunneri - Nalunaarut 835 - 2023 - kingusinnerusukkut allannguuteqartoq

Sullivimmi tarnikkut avatangiisit pillugit AT-ilitsersuutit allat

Sullivimmi tarnikkut avatangiisit qulaajaavigineqarneri - AT-ilitsersuut - D.4.1

Iliuutsit narrujuumminartut, tassunga ilanngullugu pimmatiginninneq aamma kinguaassiutitigut nikanarsaaneq - AT-ilitsersuut 4.3.1

Suliaqarpallaarneq aamma piffissakilliorneq - AT-ilitsersuut 4.1.1

Piumasaqaatit erseqqarissuunngitsut aamma sulinermi piumasaqaatit naapertuutinngitsut - AT-ilitsersuut 4.11.1

Nakuuserneq - AT-ilitsersuut D.4.3


English version

High emotional demands when working with people

Sulisitsisup misissugassanut allattorsimaffia

Matumani misissugassanut allattorsimaffimmi sulisitsisutut pisussaaffinnik aamma periutsinik tamakkiisumik takussutissippaatit, ilitsersuummi eqqartorneqartunik. Misissugassatut allattorsimaffimmi sullivinni avatangiisit pillugit sulinermi pinaveersaarnermi atortutut atorneqarpoq.

Sulisitsisup misissugassanut allattorsimaffia

Ingerlaqqigit

Inulerinermi misigissutsitigut annertuumik piumasaqaatit pinaveersaarnissaannut tassannga ilitsersuummit ikorfarortuutaasinnaasut atortut toqqarpagut.

Sullivinnik nakkutilliisut atortui

Tarnikkut sullivimmi avatangiisit pitsaasuut – ullut tamaasa
Atuagaaraq suliffeqarfinnut sammisanik nutaanik toqqaanissamut aamma aaqqissuussinermut ikorfartuutaasussaq, Sullivinnik Nakkutilliisoqarfimmut aamma Det Nationale Forskningscenter for Arbejdsmiljømut ulluinnarni suliat ilaasussanngorlugit.

Sullivimmi tarnikkut atukkat pitsaasut

Sullivinni Nakkutilliisut suliffeqarfinnut minnerusunut – misissuinerminni APV-mut digitalikkut atortuat

Sullivinni Avatangiisinut nakkutilliisut suliaqarfinnut tunngasumik APV-mut atortumik atortulerlusi ilissinni sullivimmi avatangiisinut tunngatillugu ajornartorsiutit misissorsinnaavasi aamma aaqqiissutissanik nassaarniarnermi ikorfartorneqarsinnaallutit. Atortut suliffeqarfinnut mikisunut akunnattumillu angissusilinnut atugassiaapput kisianni aamma tamanit atorneqarsinnaapput.

Sullivinni Nakkutilliisut digitalikkut APV-mut atortuat

Sullivimmi tarnikkut avatangiisinik suliffeqarfiup iluani misissuineq – suliffeqarfiit anginerusut

Sullivimmi tarnikkut avatangiisit aqunneqarnerannut atortumik pilersitsinermut atortorissaarut. Atortuni apeqqusiornermut ilitsersuutit suliffeqarfimmi periutsini aamma suliani pikkoriffiit aamma sanngiiffiit misissornerinut atorneqassaaq, sullivimmi tarnikkut avatangiisinut pingaarutillit. Atortut Sullivinnik Nakkutilliisoqarfimmut TeamArbejdsliv-imit suliarineqarpoq.

Suliffeqarfiup iluani tarnikkut atukkanik iluarsaassineq

Det Nationale Forskningscenter for Arbejdsmiljømit atortut

Suliffeqarfinnut anginerusunut - qulaajaanermut atortut

Sullivinni tarnikkut avatangiisit aamma suliffimmi nalerisimaneq pillugit apeqqutit akisassat, suliffeqarfiit najukkami Det Nationale Forskningscenter for Arbejdsmiljø-mi sullivinni avatangiisit pillugit sulinermini atorsinnaasaat.

Apeqqutit akisassat ”Sullivimmi tarnikkut avatangiisit aamma nalerisimaneq” - Det Nationale Forskningscenter for Arbejdsmiljø

”Indflydelseshjul”-mut atortut

Aqutsisut aamma sulisut akunnerminni oqaloqatigiinnissaannik pilersitsinissamut atortoq, sulisut sulinerminni sunniuteqaqataanersut, aamma Det Nationale Forskningscenter for Arbejdsmiljø-mut tunngasunut eqqortunut sunniuteqarnersut.

Indflydelseshjulet - Det Nationale Forskningscenter for Arbejdsmiljø

Branchefællesskaberne for Arbejdsmiljømit atortut

Inulerinermi misigissutsitigut annertuumik piumasaqaatit pillugit sakkussaasivik

Tunngaviusumik ilisimasanik, periutsinik aamma inulerinermi misigissutsitigut annertuumik piumasaqaateqarneranik iliuuseqarnissamut suliassat 12-it sukumiisut atortut imaraat. Atortut gruppinik supervisionertitsigaanni, workshopinik ingerlatsigaanni assigisaannillu suliffeqarfinni imaluunniit avatangiisit pillugit aaqqissuussani, aqutsisut ataasiakkaat namminneq ilinniakkamik ingerlatsineranni, sulisut imaluunniit soqutigisallit allat, BFA Service aamma Takornariaqarnermut atatillugu atorneqarsinnaapput.

Høje følelsesmæssige krav i arbejdet med mennesker - BFA Service og Turisme

Suliffimmi misigissutsit

Atortut sulinermi misigissutsit pillugit paasissutissartaqarpoq aamma sungiusaatinik sammisaq pillugu aamma misigissutsinik paasinninnissamut iliuuseqarfiginninnissamullu oqaloqatiginninnermik aallartitsiniarluni ikorfartuutaasinnaasunik imaqarpoq. AT-ilitsersuut eqqarsaatigalugu atortut aamma sulisut aqutsisullu akunnerminni aamma suliffeqarfimmi sulisut aqutsisullu akornanni attaveqatigiinnermi misigissutsit pillugit aamma imarineqarput.

Suliffimmi misigissutsit - BFA  Velfærd og Offentlig administration

Atuartitsisut akornanni misigissutsitigut annertuumik piumasaqaatit

Atortut atuartunik, ilinniartunik aamma pikkorissartunik misigissutsitigut annertuumik piumasaqaateqartoqartilluguingerlalluanngitsunut tunngapput. Atortuni atuartitsisunut ataasiakkaanut, teamimut, aqutsisumut aamma sullivinni avatangiisit pillugit aaqqissuussanut imaluunniit sussaqarfiit assigiinngitsut suleqatigiiffii, BFA Velfærd aamma Offentlig administration-imut pitsaasunik siunnersuuteqarpoq.

Atugarliorneq qanillugu - BFA Velfærd og Offentlig Velfærd

Sullitat peqatigalugitaaqqiagiinnginnerit

Sulisut sullitallu aaqqiagiinngiffeqartarneri, sammisaq pillugu atortussanut innersuussutinik aamma siunnersuutitsialannik, sullivinni avatangiisit pillugit suleqatigiissitami sulisut, aqutsisut imaluunniit ilaasortat aaqqiagiinnginnerit qanoq pinaveersaartissinnaaneraat aamma iliuuseqarfigisinnaaneraat pillugu atortut imaqarput, BFA Handel.

Sullitallu aaqqiagiinnginnerit - BFA Handel

Malittarisassat pillugit nutaat

Uippakajaarneq pitsaaliorneqassaaq: Sullivinnik Nakkutilliisut misigissuttsitigut annertuumik piumasaqarneq pillugu ilitsersuut nutaaq piareerpaat